WADI 14 GWANDA: Basungula iphurojekithi yokufuya imbuzi ePaye

Cornelius Luphahla IZAKHAMIZI zePaye esigabeni seGwanda ziyathuthuka nanko phela sezisungule iphurojekithi yokufuya imbuzi ukuze zenelise ukuziphilisa lezimuli zazo.

Hiya inyanga yolunyoka: Igcina udiwo olulegazi labafayo

Ethel Ncube KULENYANGA yakuWadi 8 eShale eMzingwane osekuzwakale ukuba igcina udiwo olulegazi labantwana ababhubhayo ngenhloso yokulisebenzisa ukubulala abantu kanye lokufaka ulunyoka, uMthunywa uyakuveza lokhu lamhlanje.

Akusaqunywa eCowdray Park!

YiNtatheli kaMthunywa IZAKHAMIZI zelokitshini leCowdray Park koBulawayo sezithwele amagabha avuzayo ngotikolotshi okubikwa bajikijela izakhamizi ezidlulayo ebusuku ngamatshe.

Utshisa umntwana ngamafutha

Charity Moyo KULENINA leSamlodi eGwanda elitshiye izakhamizi zakule indawo zikhuza umhlola ngemva kokutshisa umntanalo oleminyaka emihlanu ngamafutha ngoba lifuna ukukhawulisa umkalo.

Kuthakazelelwa usuku lwamaqhawe koByo

Charity Moyo BEKUNGABIZWA ozwayo edolobheni lakoBulawayo  ngoMvulo kuyonale iviki ngesikhathi kunanzwa usuku lwamaqhawe azinikelayo ukuthi ilizwe leli lithole uzibuse.

Utshiyelwa ilifa lokhomane lokuphapha

Ethel Ncube KULESALUKAZI seGuwe eNkayi esitshiye izakhamizi zakule indawo zizidla izibindi ngemva kokuveza ukuthi silelifa lokhomane esalutshiyelwa ngukhokho waso ukuze siphaphe ngalo nxa sisiyakhunkula, uMthunywa ukuzwile lokhu.

UMBONO WOMTHUNYWA: Abazali kabasekele abantwababo ezifundweni zabo

UKUPHUMULA kuqakathekile empilweni yomuntu ngakho kubalulekile ukuthi abantwana bezikolo baphumule kodwa hatshi ukuthi bavale amabhuku. Njengoba sesiphakathi kwekhefu lokuvalwa kwezikolo kubalulekile ukuba abazali bancedise abantwana emisebenzini yabo yesikolo ukuze  babe…

Selingenwe yini bakaMthwakazi

Cornelius Luphahla ABADALA bathi okukhulu akulamkhosi kodwa lokhu esikubona ngawethu la kukhulu njalo kuyababazisa Mthwakazi kaNdaba. Angazi ukuthi yiphi le mpukane esiwone loluchago olunguMthwakazi obeluhlotshiswe ngenhlonipho, ubuntu kanye lokuthula.

Hlanganisani izilimo lezifuyo balimi beMatabeleland: Research

Msilisi Dube INHLANGANISO ecubungulisisa ngezezilimo kunye lezifuyo eyeMatopos Research ikhuthaza abalimi beMatabeleland ukuthi bafuye izifuyo ezitshiyeneyo njalo balime lezilimo ukwenzela ukuthi nxa izulu lingananga kuhle benelise ukuphephela ezifuyweni.

Balutshwana abalimi abaku medical aid — AMAS

Msilisi Dube INHLANGANISO  ekhangele ngezempilakahle yabalimi eye Agricultural Medical Aid Society (AMAS) isiveze ukuba balutshwana abalimi abalama-medical aid okucina kubangela ukuthi inengi labo lingatholi isivuno esihle nxa kungenzakala ukuthi lihlatshwe…

×