Hlangana lomdlali we-The Taking
KONKE sekulungele ukubukiswa komdlalo u-The Taking wona ozadlala enkundleni yeBulawayo Theatre mhlaka 27 kuyonale inyanga.
Uthathwa ngumfula ahlale amalanga amabili esihlahleni
NguThando Mpofu KULENDODA yeNkayi eqede amalanga amabili ilenga egatsheni lwesihlahla ebesiphakathi komfula ngemva kokukhukhulwa ngamanzi.
Udakwa yithothotho eqe enqola ihamba afe
NguThando Mpofu KUDABA olutshiye izakhamizi zeDandanda zitshe amathe kulendoda edakwe yazikhohlwa yasiseqa enqoleni yafa isithi ibalekela inyoka.
Zabhinqika inyoka egedini eLobengula ‘Ayisizo nyoka ngabantu yikho wazitshaya ngophini’
YiNtatheli kaMthunywa KULANDELA ukutholakala kwenyoka, amalembu, ukhomane kanye lemithi okucatshangelwa ukuthi kungabe kusetshenziswa kubuthakathi phambi kwenye indlu eselokitshini leNew Lobengula koBulawayo ngoLwesihlanu kuviki ephelileyo, sekuzwakale ihungahunga lokuthi lezo nyoka kwakungesinyoka…
Izibotshwa zibonga uMongameli
NguMsilisi Dube BEKUYINJABULO yodwa kumajele wonke elizwe lapho inengi lezibotshwa zithole inkululeko yazo ngaphansi kohlelo lukaHulumende olwePresidential Pardon.
Phos’ elakho: Ngubani esingamethesa icala ngokufeyila kwabantwana ezikolo?
Silo Emmanuel Ndlovu IMPUMELA yemihloliso ka-form 4 eyalotshwa ngomnyaka ophelileyo isiphumile njalo kuzikolo ezinengi ezisemadolobheni lasemaphandleni, limpumela ayijabulisi ngitsho.
Umbono woMthunywa: Kusasebenza ukuqinisa imizi?
ABANTU abaNsundu balenkolo ezinengi ezibasizayo kakhulu empilweni yabo yansuku zonke. Phakathi kwalezinkolo, kulokholo lokuqiniswa komuzi. Lelisiko belisenzelwa ukuthi abantu bakulowomuzi bavikeleke ezitheni noma kweminye imimoya engaqondanga.
Inina selidlala umacatshelana. . . Linyamalala le-$2 448 ye-Burial Society
NguEmmanuel Ndlovu KULENINA lelokitshi leMakokoba okubikwa selidlala umacatshelana lezakhamizi zakulindawo ngemva kokuhuquluza imali engange$2 448 eye-burial society, uMthunywa ukuzwile lokhu.
‘Ngibone kungcono izilimo zivuthelwe emlonyeni’
YiNtatheli kaMthunywa “Nkosi ngibone kungcono ukuba izilimo lezi zivuthelwe emlonyeni kulokuthi zidliwe zinyamazana zendle.” Lamazwi akhulunywe ngenye indoda ehlala eSiabuwa, eBinga ebanjwe itshontsha imfe kwenye insimu.
Abantwana beBinga bamunya indlebe zendlovu bagijinyiselwe esibhedlela
NguMsilisi Dube KULABANTWANA ababili besigabeni seKariangwe eBinga abagijinyiselwe esibhedlela ngaphambi kokumunya iluba elithiwa zindlebe zendlovu (elephant ear).











