Fuyani inkukhu, umkambo ubanzi ngesikhathi lesi

YiNtatheli kaMthunywa

ABALIMI sebekhuthazwe ukuthi bathakazelele ukufuya inkukhu zesintu ukuze kuthi kusiyafika isikhathi sekhisimusi zibe sezikhulile sezithengiseka.

Ekhuluma loMthunywa uMnuzana Cosmas Muzunde onguLivestock Specialist esabelweni seMatabeleleland North uthe kulicebo elihle ukuqala ukufuya inkukhu zesintu khathesi.

“Abalimi abakubhizimusi yokuthengisa inkukhu zesintu kabaqale ukufuya inkukhu lezi ukuze kufika isikhathi sekhisimusi zibe sezikhulile njalo sezithengiseka.

“Umkambo wenyama yenkukhu ubanzi ngesikhathi sekhisimusi ngoba abantu abanengi bayabe befisa ukuzithokozisa ngakho inyama yenkukhu yisitshebo esithakazelelwa linengi labantu ngaleso sikhathi okwenza umkambo ubebanzi.

UMnu Muzunde uphinde wathi okwenza umkambo wenyama yenkukhu zesintu ubebanzi yikuvulwa kwezindawo ezipheka lokhu abakubiza ngokuthi yi-Gango.

“Ukuvulwa kwezindawo ezipheka iGango sokwenze ukuthi umkambo wenyama yenkukhu ubebanzi ngoba kungenye yenyama ezifakwa kuleso sitshebo. Ngakho umlimi ofuya inkukhu kasweli umkambo,” kuchaza uMnu Muzunde.

Uphinde wathi ubuhle bokufuya inkukhu lezi yikuthi kazihluphi ukufuya.

“Inkukhu zemakhaya kazihluphi ngitsho ukufuya njalo lokudla ezikudlayo akuduli ngitsho ngoba umlimi angazipha ukudla kwesintu okufana lenyawuthi, amabele, i-sunflower, umumbu kanye lomuhlwa otholakala ezidulini.

“Inkukhu lezi ziyenelisa ukuthi ziziphandele ukudla. Inengi lazo ziyakhula kazidingi mithi ukuthi zingezelelwe ukukhula njalo kazihlaselwa yimikhuhlane mahlayana nje,” kutsho uMnu Muzunde.

Uqhubeke exwayisa abalimi ukuthi bafuye inkukhu lezi ngoba zilenyama emnandi njalo ethandwa ngabantu abanengi ngoba inambitheka ukwedlula inyama zenkukhu zesikhiwa.

“Sikhuthaza abalimi ukuthi bafuye inkukhu zesintu ngoba besebebalutshwana abalimi abagxile ekuzifuyeni, lokhu sokwenze ukuthi inyama yenkukhu zemakhaya ibelentengo ephezulu kungakho sikhuthaza abalimi ukuthi kabafuye inkukhu zohlobo lolu.

“Lokhu kuzakwenza ukuthi abalimi bazuze imali njengoba inengi labantu beyithanda njalo beyidinga kakhulu.

“Inkukhu zemakhaya ziyanda masinya ngoba ziyabekela njalo lamaqanda akhona umuntu uyenelisa ukuwathengisa,” kuphetha uMnu Muzunde.

Related Posts

Khuthalelani ukulima amabele alenzuzo

YiNtatheli kaMthunywa NJENGOBA sesisondela isikhathi sokulima abalimi sebekhuthazwe ukuthi balime yiloba yiwuphi umhlobo wamabele ikakhulu endaweni ezilezulu elincane ngoba alenzuzo enhle. Ekhuluma lentatheli uMnumzana Sibangisizwe Sitsha ongumlimi ubike ukuthi abalimi…

Isisondele iMakokoba Music Festival

Nkosilathi Sibanda ABATHANDA umculo, amasiko lokuzilibazisa bazathola elinye ithuba lokuzithokozisa kumkhosi weMakokoba Music Festival ozaqhutshwa eFusini, eMakokoba. Umkhosi lo, ohlelwe ngaphansi kwendikimba ethi: “Home Grown” uzaqhutshwa mhlaka 18 kusiya ku-19…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *