I-Arda incedisa intsha ukulima

Ncekwenhle Ncube
INTSHA yesigabeni seBubi isilakho ukuthuthuka nanko phela isithenjiswe inhlanyelo kanye lokulinyelwa yinhlanganiso yeArda ekhangelele ukuthi iqale iphurojekithi yokulima.

Kubikwa abatsha bazaphiwa indawo zolulima kukhangelelwe ukuthi nxa izulu lisewula umsebenzi uqalise ukuze kube lokudla esiphaleni sesizwe.

UMthunywa uzwe ukuthi umuntu munye ngamunye uzaphiwa indawo engaba yi-ekha (acre) ebiyiweyo lapho azancediswa khona yinhlanganiso yeArda.

Kuzwakele ukuthi intsha yonke kusukela eminyakeni elitshumi lasificaminwemibili kusiya kumatshumi amathathu lanhlanu (18-35) izazuza uncedo lolu.

Kubikwa abatsha laba bazaphiwa inhlanyelo yamazambane, indumba le-sunflower eyiyo abazayilima.

Umlimi munye ngamunye akula lutho azaluthenga ukuze alime kodwa uzasebenza ukuhlakulela izilimo zakhe.

Kusenjalo nje lokhu kuzaphathisa kakhulu ekusebenziseni umhlabathi ezingeni eliphezulu.

Ekhuluma emhlanganweni ngeSonto usobhuku wesinye isigaba seBubi uMnunzana Godfrey Siwela uchaze ukuthi inkokheli zenhlanganiso le, zithe ngaphandle kokuncedisa ngenhlanyelo lokulimela intsha lokhu kuzaphathisa abantu abatsha ngezimali zokuqala ezinye inhlelo lokuphemba indlela zokuziphilisa.

“I-Arda ithe ikhangelele ukuthi nxa abatsha sebethe balima bahlakulela izilimo zabo bazabuya baphathisane labo ngokubazuzela umkambo lapho abazathengisela khona isivuno sabo.

Iphephandaba lixoxisane lokhansila wakuWadi 15 uMnunzana Meluleki Sibanda ochaze ukuthi uhlelo lolu luthembisa ukuthi luzaletha inguquko empilweni zabatsha endaweni yakhe.

Uqhubekele phambili esithi mhlawumbe ubusela bungehla njengoba bezazuza umsebenzi ozabapha imali.

“Siwelwe yinhlanhla mpela. Engithemba ukuthi abantu abatsha abanengi bazasukumela phezulu ngoba bebanengi abangasebenziyo.

“Ngibona ukuthi lalaba ababekade betshontsha ngoba belamba bazakuma nxa sebezisebenzela bephinde bazizuzele imali yabo,” kuphetha uKhansila uSibanda.

Related Posts

Kubotshwe ababili abapheka “injengu” koBulawayo

Raymond Jaravaza AMAPHOLISA koBulawayo abophe enye indoda lenina ngecala lokutholakala belemitshina yokupheka utshwala, obungekho emthethweni. Okwakhathesi bobabili laba bagcinwe enkambeni yeDrill Hall, kusaqediswa uphenyo. Batholakale belenqwaba yotshwala, inengi kuyizigubhu lamambhodlela…

Ukuhluzwa kogwalo Ugwalo: Umendo Olulotshwe nguBarbara C Makhalisa Izimilo zabalingiswa ziyaqhutshwa

Sikhumbuzo Dabengwa UMAZULU UMaZulu nguyisekazi kaNdaba ovela kugwalo njengomuntu olothando. Simbona efundisa uNdaba aze abe yilokhu ayikho khona, yena engelabo abakhe abantwana abanakekelayo kanye lomkakhe owayesebenza umsebenzi ophansi. Uyavela kugwalo…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×