I-Arda incedisa intsha ukulima

Ncekwenhle Ncube
INTSHA yesigabeni seBubi isilakho ukuthuthuka nanko phela isithenjiswe inhlanyelo kanye lokulinyelwa yinhlanganiso yeArda ekhangelele ukuthi iqale iphurojekithi yokulima.

Kubikwa abatsha bazaphiwa indawo zolulima kukhangelelwe ukuthi nxa izulu lisewula umsebenzi uqalise ukuze kube lokudla esiphaleni sesizwe.

UMthunywa uzwe ukuthi umuntu munye ngamunye uzaphiwa indawo engaba yi-ekha (acre) ebiyiweyo lapho azancediswa khona yinhlanganiso yeArda.

Kuzwakele ukuthi intsha yonke kusukela eminyakeni elitshumi lasificaminwemibili kusiya kumatshumi amathathu lanhlanu (18-35) izazuza uncedo lolu.

Kubikwa abatsha laba bazaphiwa inhlanyelo yamazambane, indumba le-sunflower eyiyo abazayilima.

Umlimi munye ngamunye akula lutho azaluthenga ukuze alime kodwa uzasebenza ukuhlakulela izilimo zakhe.

Kusenjalo nje lokhu kuzaphathisa kakhulu ekusebenziseni umhlabathi ezingeni eliphezulu.

Ekhuluma emhlanganweni ngeSonto usobhuku wesinye isigaba seBubi uMnunzana Godfrey Siwela uchaze ukuthi inkokheli zenhlanganiso le, zithe ngaphandle kokuncedisa ngenhlanyelo lokulimela intsha lokhu kuzaphathisa abantu abatsha ngezimali zokuqala ezinye inhlelo lokuphemba indlela zokuziphilisa.

“I-Arda ithe ikhangelele ukuthi nxa abatsha sebethe balima bahlakulela izilimo zabo bazabuya baphathisane labo ngokubazuzela umkambo lapho abazathengisela khona isivuno sabo.

Iphephandaba lixoxisane lokhansila wakuWadi 15 uMnunzana Meluleki Sibanda ochaze ukuthi uhlelo lolu luthembisa ukuthi luzaletha inguquko empilweni zabatsha endaweni yakhe.

Uqhubekele phambili esithi mhlawumbe ubusela bungehla njengoba bezazuza umsebenzi ozabapha imali.

“Siwelwe yinhlanhla mpela. Engithemba ukuthi abantu abatsha abanengi bazasukumela phezulu ngoba bebanengi abangasebenziyo.

“Ngibona ukuthi lalaba ababekade betshontsha ngoba belamba bazakuma nxa sebezisebenzela bephinde bazizuzele imali yabo,” kuphetha uKhansila uSibanda.

Related Posts

UMongameli uMnangagwa uqeqetsha abafundi beNUST abangu-2 570

Yintatheli kaMthunywa KUME konke koBulawayo, kwaba yinjabulo mgoLwesihlanu kuqhutshwa umbuthano wokwetheswa kwezicoco zemfundo kubafundi beyunivesithi ye-National University of Science and Technology. Abafundi abangu-2 570 baphiwe incwadi zabo zokuqeda izifundo nguMongameli…

Iminyaka emithathu ejele, bezama ukubulala isisebenzi

  Nkosilathi Sibanda KULAMADODA amabili akoBulawayo agwetshelwe ukuyahlala ejele iminyaka emithathu kulandela ukuzama ukubulala enye indoda abasebenza layo. Lokhu kuvele ngesikhathi uNjabulo Mpofu (31) owelokitshini leMabuthweni lo Clinton Mlilo (27)…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *