4. AKHONA amanye njalo amabizo alabonsini l elungeni lokucina. Lo-ke uguquka abengunsinini –dl- anduba kususwe unkamisa wokucina kubuye kujotshelelwe isijobelelo sesinciphiso u –ana. Ezinye izibonelo: umsila > umsidlana – umsil(a) > umsi + dl- + ana > umsidlana. U- l – uguquka abengunsinini u-dl-, ikanti unkamisa wokucina uyasuswa kube sekujotshelelwa isijobelelo sesinciphiso u –ana.
Isitul(o) > isitudlwana – isitul(o) > isitu + dl + w + ana > isitudlwana. Isinciphiso sakhiwe ngokuguqula u- l – wabangunsinini u-dl-. Unkamisa u –o uguquka abengusingankamisa u-w- besesijobelela isijobelelo sesinciphiso u –ana.
5. Bakhona abanye njalo abangayilandeliyo le inguquko: inqola > inqolana, umsila > umsilana. Kodwa lolu ayisilo ulimi oluqondileyo. Nanku umsebenzi ophathelane lalesi sifundo bafundi: Yakha isiphiso ngamabizo alandelayo ubuye utsho ukuthi uzakhe njani: isimbo, umqwente, indlebe, intamo, ufudu.
Siyini isikhuliso? Nxa sifuna ukutshengisa ubukhulu bolutho obubabazekayo sisebenzisa igama elithiwa yisikhuliso. Izibonelo: intaba – intabakazi, unyawo – unyawikazi, indlu – indlukazi, izwe – izwekazi.
Ikwakhiwa kwesikhuliso: Isikhuliso sakhiwa emabizweni ngokujobelela u-kazi. Izibonelo: izwe + kazi > izwekazi, intaba + kazi > intabakazi. Yakha izikhuliso emabizweni alandelayo: umgqomo, isihlahla, isibaya, izwi, ugwalo, amadolo.




