Kuyafuyeka eMatabeleland

Bongani Ndlovu

INHLANGANISO yeLivestock Production Development isikhuthaze abalimi besabelo seMatabeleland ukuthi bafuye lezinye izifuyo ezincinyane bangagxili ekufuyeni inkomo kuphela.

Ekhuluma loMthunywa uMnu Cosmas Muzunde onguLivestock Production Officer esabelweni seMatabeleland North uthe abalimi kabafuye ingalukhuni, amathendele kanye lezimvu ngoba kulenzuzo enhle.

Uthe abalimi abanengi kulesisabelo bafuya inkomo kukanti nxa bengafuya lezinye izifuyo kungabaphathisa ukuthi babe lenzuzo.

Ekhuluma lephephandaba likazulu uMnu Muzunde uveze ukuthi abalimi kumele baguqule umcabango wokufuyela ukudla bafuye ngenhloso yokuthola inzuzo.

Ubuye wathi okunye okuqakathekileyo yikuthi abalimi nxa befuya izifuyo ezincane kumele bazifuye zibenengi ukuze benelise ukuthengisa zibaphe inzuzo enhle.

“Abalimi kumele baguqule ingqondo yokufuyela ukudla bazi ukuthi balakho ukufuya izifuyo ezincane ezingabalethela inzuzo.
“Okufunakalayo kuphela yikuthi bazifuye zibenengi ukuze benelise ukuzithengisa,” kutsho uMnu Muzunde.

Ubuye waqhubekela phambili wathi lezi zifuyo ziyancedisa ekuthini azilandleko ezinengi ezidingakalayo, nxa ufuna ukuzifuya ngakho-ke zingaletha inzuzo enengi sibili.

“Izifuyo ezincane azithathi mali enengi nxa umuntu efuna ukuzifuya ngoba azidingi kudla okuya ngaphi njalo imithi yokuzidoza lezi zifuyo ayiduli ngitsho,” kulandisa uMnu Muzunde.

Uqhubeke wathi inkomo zakuleli zilakho ukumela isimo somkhathi saselizweni njalo azibi lobunzima nxa zizala.

“Inkomo zakuleli azihlutshwa ngumkhathi waselizweni ngoba kungasimfihlo ukuthi kuyatshisa ngakho uboya bazo buyazivumela ukuthi ziginqe lapho kutshisa njalo zivikeleke emqandweni nxa kuqanda, inkomo zakuleli kazithwali nzima nxa zizala ngakho abalimi kabalahlekelwa ngamathole ngesikhathi zizala,” kuphetha uMnu Muzunde.

Related Posts

Ubotshwa elamathani amabili embanje

KUBOTSHWE indoda eleminyaka engu-58 ngemva kokuba itholakale ilembanje ezilesilinganiso esingaba ngamathani amabili kwenye itruck stop eseSoutherton, eHarare ngoLwesibili. UTapson Ndou ongumtshayeli wezimota ezinkulu ubotshwe kulandela ukuncwetshwa kwamapholisa indlebe abikelwe ukuba…

Bekusinwa kudedelwana kusuku lukaBulawayo

Nkosilathi Sibanda IDOLOBHO lakoBulawayo ngoMvulo beligcwele injabulo nanko inengi labantu liphume ngobunengi emigwaqweni ukuzonanza iBulawayo Day. Umkhosi lo ubuthakazelela iminyaka engu-132 yalelidolobho. Umkhosi uqale ngombukiso we-parade le-carnival emigwaqweni esenzikini yedolobho…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×