Michelle Musandinyoze
KAYISIBO bonke abalenkinga abasebenzisa izidakamizwa ngoba loba ngubani engazibona esephatheka kuzo.
Inkuthazo le ivele kumbuthano weZimbabwe Newspapers (1980) Limited (Zimpapers) Anti-Drug and Substance Abuse Indaba oqhutshelwe eZimbabwe International Exhibition Centre, kuHall 3 ngoLwesihlanu.
Bekuthe gwaqa abantwana abavela kuzikolo zebanga le-secondary ezingu-31, kuhloswe ukuthi kubekwe amaqhinga okulwisana lokusetshenziswa kwezidakamizwa. Ingcitshi kwezemfundo lezempilakahle zabele abafundi ulwazi lezixwayiso, begcizelela ukuthi baqaphele inkinga ezidalwa yikusebenzisa izidakamizwa.
Umhlangano uphathe njalo imfundiso yokuthi ukusetshenziswa kwezidakamizwa kudala ukuthi abafundi bengabi lempilo enhle, ukugula ingqondo lokufa.
Elizweni sekutholakale ukuthi banengi abafundi asebesebenzisa izidakamizwa ezitshiyeneyo ezigoqela utshwala, imithi yokukhwehlela, i-crystal meth lokunye.
UMqondisi wezempilakahle esibhedlela sengqondo, eNgutsheni, uDokotela Wellington Ranga utshele abafundi ukuthi akukho lula ukuthi lo osenatha izidakamizwa atshiye ngokuphangisa.
“Abantu bacabanga ukuthi labo abasebenzisa izidakamizwa babuthakathaka lalabo abangelazo inkinga bangazibona sebephatheka kuzo. Njengomphakathi, kumele siyekele ukuphakamisa ukusetshenziswa kwezidakamizwa, kumele siqale ukuthatha umlandu wokuqeda lokhu.”
UDkt Ranga ukulandule ukuthi inkinga zomdeni zidala ukusetshenziswa kwezidakamizwa. Uthe wonke umuntu ubhekene lobunzima kodwa kumele kukhethwe impilo engcono.
“Angeke sicatshe ngenkinga zemuli zethu. Awukho umdeni ongelaphutha.”
Abanye abakhulume kulumbuthano ngumqondisi wezemfundo esabelweni sakoBulawayo uDokotela Bernard Mazambani, obemelwe ngumhloli wezikolo uNkosikazi Memory Phiri. Kuphinde kwakhuluma lama-psychologist lama-therapist.




