Umbono woMthunywa: Vikelani ukumemetheka kwegcikwane leCovid-19

UGATSHA olubona ngezeMpilakahle kanye lokondliwa kuhle kwabantwana kusukela ngoLwesihlanu kuviki ephelileyo luveze ukuba igcikwane leCovid-19 selikhona elizweni. 

NgoMvulo kuyonale iviki kulomuntu oyedwa owedlule emhlabeni ebulawa ligcikwane leli eseliqede abantu emazweni aphetsheya.

Kukanti kuvele njalo ukuthi elizweni leItaly inani labantu abathola igcikwane le-corona kanye lasebefile likhuphukile ngeviki ephelileyo.

Okunye okudanisayo njalo okubuye kudide yikuthi lanxa isihlatshelwa yonke indawo ingoma yokuvikela igcikwane le-Covid-19 ngoba liyabulala kukhanya abanengi lokhu bebona angathi umkhuhlane lo kayisiwo wabo ngowabeLungu kukanti lokhu kungamanga aluhlaza tshoko.

Kuyadanisa njalo kutshwaqisa umzimba ukuthi bakhona lalamuhla lokhu abalokhu besiyahlala emabhawa betshintshana izikali zotshwala bengagezanga izandla bengakutshayi indiva ukubana lokhu kungabangela ingozi yokucina bethelelana igcikwane leli. 

Bakhona njalo abathenga ukudla okutshiyeneyo kulabo abathengisa emgwaqweni khona kusegcekeni ukuba kabahlali behlanza izandla zabo kumagcikwane njengoba sesizwile ukuba linamathela ezandleni. Khumbulani ukudla lokhu bayakubamba nxa bekulungilungisa kukanti igcikwane leli lilakho ukuhlala emoyeni okwamahola adlula ayisikhombisa.

Kambe lenzani bantu bakaMthwakazi lidlala ngempilo kanje? Kunceda ngani ukuthi libe likholisa okwalamhlanje kodwa kusasa lizavuka lilele phansi seligula ngokwehluleka nje ukulandela izixwayiso zokuzivikela kugcikwane leli? 

Ukujabula okungela kuzivikela ezingozini zempilo akusizi ngitsho lakancane ngoba ekucineni kunyamalala ngemva komzuzwana njengamazolo ekuseni nxa ilanga liphuma.

Aluba uzulu angalandela izixwayiso zokuvimba igcikwane leli ngokuhlala egeza izandla ngamanzi alesepa, ukungabambi amehlo, umlomo kanye lamakhala, ukungavakatshi nxa kungabalulekanga, ukuhlala emakhaya, ukungayi lapho okubuthene khona abantu kanye lokungasondelelani kakhulu.

Kubalulekile ukuba abantu bancedisane loMkhokheli welizwe uED Mnangagwa ukulwisa ukumemetheka kwegcikwane leli ngoba lingavele lisabalale elizweni kungaba nzima ukuthi liqedwe.

Labo abalemali thengani ama-gloves ligqoke ukuze lizivikele ekubambeni amagcikwane la. Kukanti labo abangabe sebelegcikwane leli kuhle bagqoke ama-masks ukuze bangaze bathelela labo abangakabi lalo. 

Lokhu kuzasiza umphakathi ngokwehlisa inani lokumemetheka kwesifo seCovid-19. Umlandu wokwehlisa leli inani kayisiwo kaHulumende kuphela kanye lezinye inhlanganiso ezizimele zodwa kodwa ngowethu lathi abantu kungakhathalekile ukuthi ngubani.

Ngakho-ke sithanda ukukhuthaza uzulu ukuba labo akade sebeqalisile ukuzivikela kugcikwane leli kabaqhubeke bekwenza lokhu kuthi labo akade bengakaqalisi yiso kanye isikhathi sokuthi siqale ukuzivikela kulo umkhuhlane ongumqedazwe.

Related Posts

UMongameli uMnangagwa uqeqetsha abafundi beNUST abangu-2 570

Yintatheli kaMthunywa KUME konke koBulawayo, kwaba yinjabulo mgoLwesihlanu kuqhutshwa umbuthano wokwetheswa kwezicoco zemfundo kubafundi beyunivesithi ye-National University of Science and Technology. Abafundi abangu-2 570 baphiwe incwadi zabo zokuqeda izifundo nguMongameli…

Iminyaka emithathu ejele, bezama ukubulala isisebenzi

  Nkosilathi Sibanda KULAMADODA amabili akoBulawayo agwetshelwe ukuyahlala ejele iminyaka emithathu kulandela ukuzama ukubulala enye indoda abasebenza layo. Lokhu kuvele ngesikhathi uNjabulo Mpofu (31) owelokitshini leMabuthweni lo Clinton Mlilo (27)…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *