‘Abalimi kabavikele inkomo ku-heat stress’

Johas Moyo
Abalimi besabelweni seMatabeleland North sebebikelwe ukuthi bavikele izifuyo zabo ekutshiseni kwelanga ngoba lokhu kubangela i-heat stress ezifuyweni zabo okuzenza zehluleke ukudla zicuba zisifa.

UMnumzana Mike Nemashakwe onguLivestock Production Officer kunhlanganiso yeLivestock Production nDevelopment uveze izifuyo lazo ziyaguliswa lilanga njengabantu kungakho abalimi kumele bazinakekele kuhle.

Uthe lanxa amanzi esilela abalimi kumele babone ukuthi bayathutha izifuyo zabo bazise endaweni eziduzane lamanzi ngoba zicina zisehluleka ukuhamba.

Umnu Nemashakwe ubikele intatheli yephephendaba liakzulu ukuthi abalimi abafuya inkomo bazidingele indawo elamanzi eduze bazigcinise ukuze zivikeleke.

“Kuqakathekile ukuba abalimi banakekele izifuyo zabo lonyaka ngokuyazigcinisa kwezinye indawo ezilamanzi eduzane. Indawo lezi kungaba zindawo ezilamadamu kumbe amaxhaphozi. Lokhu kuyavikela izifuyo endlaleni yamanzi njengoba amanzi kuyiwo aqakatheke kakhulu emzimbeni wesifuyo.

“Ekuzihambiseni lapha kuqakathekile njalo ukuthi abalimi bathole imvumo kunhlanganiso yeVeterinary Service funa izifuyo zabo zihlaselwe yimikhuhlane endleleni,” kutsho uMnu Nemashangwe.

Uqhubekele phambili echasisa esithi inkomo ngalesi sikhathi sokutshisa zandise ukuba le-heat stress ezenza zehluleke ukudla zicine zicuba.

“Nxa ilanga litshisa kakhulu izifuyo kazenelisi ukudla okwaneleyo zitshona zilele ngaphansi komthunzi zicine ziswela amandla ngoba ziyabe zingatholi lamanzi eneleyo.

“Izifuyo lazo njengabantu ziyaginqa kungakho zidinga amanzi amanengi njalo lokuthi emadlelweni ezidla khona kube lomthunzi,” kutsho uMnu Nemashangwe.

Uqhubekela phambili ecebisa abalimi besabelweni lesi ukuthi bagebhe imigodi yamanzi njalo lokuthi bathengise ezinye izifuyo basale lenani abenelisa ukulinakekela.

“Abalimi kabehlise inani lenkomo zabo basale lezilingeneyo abenelisa ukuzidingela amanzi okunatha ukuze zingacubi,” kutsho uMnu Nemashangwe.

Related Posts

Ubotshwa elamathani amabili embanje

KUBOTSHWE indoda eleminyaka engu-58 ngemva kokuba itholakale ilembanje ezilesilinganiso esingaba ngamathani amabili kwenye itruck stop eseSoutherton, eHarare ngoLwesibili. UTapson Ndou ongumtshayeli wezimota ezinkulu ubotshwe kulandela ukuncwetshwa kwamapholisa indlebe abikelwe ukuba…

Bekusinwa kudedelwana kusuku lukaBulawayo

Nkosilathi Sibanda IDOLOBHO lakoBulawayo ngoMvulo beligcwele injabulo nanko inengi labantu liphume ngobunengi emigwaqweni ukuzonanza iBulawayo Day. Umkhosi lo ubuthakazelela iminyaka engu-132 yalelidolobho. Umkhosi uqale ngombukiso we-parade le-carnival emigwaqweni esenzikini yedolobho…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×