Akuvikelwe izifuyo ngokwakha izambuzi …ukuze kube lamadlelo ahlanzekileyo

Ncekwenhle Ncube
ABALIMI bakhuthazwa ukuthi bakhe izambuzi ukuze bavikele  izifuyo ekudleni utshani obulengcekeza yabantu ngoba ibangela ukuthi izifuyo zibe lezibungwana esiswini okwenza inyama yazo ingavunyelwa ukudliwa.

Kulandela umkhankaso oqhutshwe ngabameli bedale lePhalamende uKhomuredi Sithembiso Nyoni loKhomuredi Clifford Sibanda enyangeni ezedluleyo eBubi wokwakhiwa kwezambuzi, ingcitshi kwezokufuya zithi kuqakathekile ukuvikela impilakahle yezifuyo.

Ekhuluma lentatheli uMlimisi weBubi uMnu Sinala uthe kuqakathekile ukwakhiwa kwezambuzi ukuze inkomo zingadli ingcekeza yabantu.

Uthe ingcekeza le yiyo edala ukuthi izifuyo zibe le-measles. Lokhu yizibungwana ezitholakala enyameni nxa inkomo ingabulawa.

Kubikwa nxa kungaphansi kwe21 inyama iyafakwa kumaqandisa ukuze kufe andubana inyama yakhona idliwe. Kodwa nxa kuphezulu ababona ngezempilakahle baphawula ukuthi inyama yakhona itshiswe.

Esikhathini esinengi kubikwa inyama elezibungu lezi yandise ukulumisa abantu ngezisu. Kwesinye isikhathi bande ukuthi bathi umuntu ohlabe inkomo inkomo “ulesandla esibi”. Lokhu bakutsho ngoba inyama yakhona ubulalisa abantu ngezisu.

Omunye umlimi oseMhlubulweni weLupane uMnumzana Sinjalo Moyo uchaze ukuthi abathengi bezifuyo bande ukwehlisa imali nxa beke bathenga inkomo elezibungu lezi esikhathini esedluleyo.

Kungakho-ke izakhamizi zikhuthazwa ukuthi zakhe izambuzi ukuze izifuyo zingadli utshani obulengcekeza obungadala ukuthi abathengisa izifuyo zabo balahlekelwe yimali.

Ngaphandle kwalokho amanzi alodaka anathwa yizifuyo ngolunye uhlupho oluhlupha abalimi endaweni ezehlukeneyo. Lokhu kwenza inkomo zilulazeke zicine zicuba njnegoba izulu seliqala ukuna nje.

Akukabikhona indlela ezibekiweyo zokuvikela umkhuhlane lo kodwa abalimi bakhuthazwa ukuthi kwakhiwe izambuzi ukuvikela izifuyo ekudleni utshani obulengcekeza le.

Kuqakathekile ukuthi izifuyo zinganathi amanzi asuka emagodini alengcekeza yabantu.

UDokotela wezinyamazana uMnuzana Polex Moyo uthe indawo yeBubi, iMguza lengxenye yeLupane ihlaselwa luhlupho lolu. Lokhu uthe esikhathini esinengi kudalwa yikugcwala kwabotsheketsha abalahlela ingcekeza zabo ngaphandle okwenza icine isidliwa yizifuyo.

“Kuyadingeka ukuthi abezempilakahle bangene emkhankasweni abantu baphiwe amaphilisi azabulala izibungwana lezi zisasesiswini. Kuzehlisa amathuba okuthi izifuyo zibe lomkhuhlane lo,” Kutsho uDktl Moyo.

Related Posts

Kutsha izakhiwo ezintathu enzikini yedolobho lakoBulawayo

Raymond Jaravaza IZAKHIWO ezintathu ezisenzikini yendawo yamabhizimusi koBulawayo zilumathe umlilo ngoLwesibili emini. Okwakhathesi, izicitshamlilo zeBulawayo Fire Brigade ziphakathi komsebenzi kulindawo esemgwaqweni kaLobengula Street ku-3rd lo 4th Avenue. Izimota eziyisithupha zokucitsha…

IBosso ibonga abasekeli

Nkosilathi Sibanda IQEMBU leHighlanders selibonge bonke abasekeli balo abahambe eGweru ukuyakhuza iqembu kumdlalo walo leTelOne ngoMgqibelo. Kumbiko okhitshwe liqembu ngoMvulo ekuseni, iBosso ithe uthando lwabasekeli kaluqhubeke, njalo lukhuthaza abadlali, abaqeqetshi…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×