Amabele kalinywe ngendlela eqondileyo: Agritex

Kearabiloe Nare
INHLANGANISO yeAgritex isikhuthaze abalimi ukuba balandele indlela eziqondileyo nxa belima amabele njengoba izulu kukhanya lililutshwana lonyaka.

UMnunzana Davison Masendeke onguProvincial Agronomist wesabelweni seMatabeleland North uveze ukuba ukulima amabele kuqakathekile ngoba ayamelana lokoma njalo alokudla okwakha umzimba okutholakala emunjini.

UMnu Masendeke uthe kuqakathekile ukuthi abalimi balandele indlela eziqondileyo zokulima amabele ngoba kuyiyo kuphela indlela engabenza babe lesivuno esihle.

“Umlimi kumele acente ukhula abeselugqibela kanye lamahlanga phakathi ensimini andubana adwebe imizila yokuhlanyela eyehlukanisa ngamasentimitha angu-75 njalo imizila le kumele ibe itshona okungaba ngamasentimitha angu-15,” kutsho uMnu Masendeke.

UMnu Masendeke uqhubekele phambili wathi ngemva kwalokhu umlimi kumele athele umquba emzileni lapho azahlanyela khona esehlukanisa ngamasentimitha angu-30.

“Nxa umlimi engela mquba elefethalayiza yaphansi kumele afake isiciko esisodwa sesigubhu samasese emizileni azahlanyela kiwo esehlukanisa  ngamasentimitha angu-30,” kutsho uMnu Masendeke.

Uthe ngemva kokwenza lokhu umlimi nxa inhlabathi imanzi ulakho ukuhlanyela amabele akhe kodwa nxa komile kumele alinde ukuthi izulu line ukuze inhlanyelo le imile.

“Ekuhlanyeleni umlimi kumele athontisele inhlanyelo yakhe emizileni njalo inhlamvu kumele zehlukane ngamasentimitha angu-10 kusiya kwangu-15 ubusugqibela inhlanyelo ngenhlabathi engela magadi enlutshwana nje.

UMnu Masendeke uqhubekele phambili exwayisa abalimi ukuthi kuqakathekile ukuba behlukanise usaba lamabele.

“Ngemva kwamaviki amabili kumbe amathathu umlimi ehlanyele amabele sokulamahlamvu amabili kumbe amathathu, umlimi kumele asiphune usaba ngoba ukungehlukanisi izilimo losaba kwenza izilimo zikhule zicakile, zibelamakhanda amancane njalo isivuno sibe sincane,” kutsho uMnu Masendeke.

Uthe ngemva kwamaviki amane kusiya kwayisithupha umlimi kumele afake ifethilayiza yaphezulu esebenzisa isilinganiso sesivalo sesigubhu samasese ukuze sikhule kodwa aqaphele ukuthi kayithinti izilimo ngoba itshisa.

Uphethe ngokukhuthaza abalimi ukuthi kumele baphangise ukukhipha amabele abo emasimini abo angavuthwa ngoba engoniwa yizibungu kanye lenyoni.

“Nxa sekufike isikhathi sokuvuna umlimi kumele akhiphe izikhwebu atshiye amahlanga emile emasimini ngemva kwalokho aqume amahlanga ngaphansi esidindini endlale phakathi laphakathi kwemizila.

Izikhwebu zona ziyathathwa zichaywe  elangeni kuthi ungabona inhlamvu sezikhithika zodwa kutsho ukuthi ziyabe sezivuthiwe umlimi sengabhula-ke ngezigodo kumbe ngomtshina wokubhula,” kuphetha uMnu Masendeke.

Related Posts

Ziyawa eGwanda

Abaculi beSouth Africa, amaQ Twins, sebefikile kuleli ngemva kokuphuthelwa luhambo lwabo lokuqala ngenxa yokulahleka kwamaphasipoti abo. Amawele la, afike elizweni ehamba lomculi odume ngengoma ethi “Uyoncengwa Ngunyoko”, uMafikizolo, njalo bonke…

Konke sekumi ngomumo kuBulawayo Arts Festival

Langalakhe Mabena KONKE sekumi ngomumo kumcimbi wezomculo oweKings and Queens Concert ozaqhutshwa ngaphansi kweBulawayo Arts Festival (BAF) mhlaka 4 Nhlangula. Umcimbi lo uxhaswa yikhansili yedolobho lakoBulawayo njalo uyingxenye yemcimbi yokuthakazelela…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×