Amazinyane kawavikelwe masinyane engakaguli

Johas Moyo
INHLANGANISO ekhangela ngempilakahle yezifuyo eyeVeterinary Services eMatabeleland North ikhuthaza abalimi ndawana zonke ukuthi bavikele amazinyane abo engakaguli ngoba kubikwa kwezinye indawo esephelile ngokufa ngegcikwane elihlasela ikakhulu amazinyane amunyayo.

Ekhuluma lentatheli kaMthunywa uDokotela wezifuyo esabelweni seMatabeleland North uNdabezinhle Mkhwananzi uveze ukuthi igcikwane leli kalilasikhathi, kuyenzakala ukuthi lihlasele amazinyane embuzi kumbe awezimvu yiloba yisiphi isikhathi somnyaka ikakhulu lawo ayabe elamaviki amane kusiya kwalitshumi (4-10 weeks) ngesikhathi esamunya.

“Sekuyimvama ukuthi abalimi balahlekelwe ngamazinyane abo bengakuzwisisi okuwabulalayo. Igcikwane leli libizwa ngokuthi yi Clostridium perfringens. Lihlasela amathumbu (intestines) amazinyane amancane ikakhulu anonileyo amunya esutha,” kutsho uDkt Mkhwananzi.

Uqhubekele phambili ngokufundisa kanye lokubonisa abalimi ngezibonakaliso eziyizo ezitshengisa ukuthi izinyane liyabe selihlaselwe njengoba kuthatha amahola amalutshwana ukuthi izinyane life.

“Igcikwane leli lihlasela amazinyane okwesikhathi esifitshane okungaba ngamahola angu-12 kumbe singafiki lapho kodwa amazinyane angatholakala esefile engabonisanga ukugula kumbe ukununubala.

“Nxa kubonakale masinya amazinyane ayabe engenelisi ukumunya, ayabe ezamula okungapheliyo njalo egxoza indenda. Lawo ayabe esilile abonakala ngokuhuda okuluhlaza,” kutsho uDkt Mkhwananzi.

Uthe nxa esefile amazinyane ahlaselwe ngumkhuhlane lo abonakala ngokuba buthakathaka kakhulu kukanti njalo inyama yakhona iyabe ivuza amanzi lokubucuzeka lula nxa uyibamba ngesandla.

“Abalimi kumele baphangise bathole imithi yokwenqabela igcikwane lelo kanye lokuvikela amazinyane abo.

Amazinyane kumele ahlatshwe amajekiseni loba ukunathiswa imithi engakamunyi ekuseni okuzakwenza ukuthi avikelwe kugcikwane lelo lingakawahlaseli. Minengi njalo iyatshiyana imithi yakhona kusiya ngobukhulu bezinyane ukuthi lihlatshwe,” kutsho uDkt Mkhwananzi.

Uphethe ngokukhuthaza abalimi ukuthi bangalindi ukuthi amazinyane aze afe bafunde ukuthi behlale bewelapha ngaso sonke isikhathi kusukela izinyane lisiba lamaviki amabili lize likhule liselatshwa ukuze likhule liqinile.

 

Related Posts

Is the Personal Benefit Rule about ‘Any Amendment’ or ‘An Amendment to a Term Limit Provision’?

An Intimate Reading of Subsections (1) and (7) of Section 328 of the Constitution of Zimbabwe (2013) By Nomuzikayise Ngwenya This piece is confined to one question, a question of…

Abangu-769 abakhubazekileyo baqeqetshwa kweze-ICT

Sukulwenkosi Dube-Matutu ABANTU abakhubazekileyo abangu-769 sebeqeqetshwe kuzifundo ze-Information and Communication Technology (ICT) ngenhloso yokubenza babe yingxenye yomhlaba osebenzisa ubuchwephetshe. Ukuqeqetshwa lokhu kuqhutshwa yiPostal and Telecommunications Regulatory Authority of Zimbabwe (POTRAZ)…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×