Ethel Ncube
ZITHWELE amagabha avuzayo izakhamizi zeLukadzi, eMatopo ngemva kokuba amasela esevuke upenyane ngokutshontsha inkomo zabo bafihle inhloko ezintabeni.
Kumaviki asanda kwedlula kulesakhamuzi esihlangane lenhloko zenkomo ezintathu ezacatshayo.
UMthunywa uzwe ukuba amasela la kukhanya avela edolobheni lakoBulawayo lapho ababuya antshontshe inkomo ahlinze bathwale bayethengisa khonale.
Esinye isakhamuzi sakulindawo uMnumzana Dumisani Dube uveze ukuba amasela asebhahile njalo kukhanya ayisiwo akulindawo ngavela khatshana.
“Asisabuquthi ngabantu abavela koBulawayo abahamba ngobusuku belande ukuzatshontshga izifuyo zethu bathwale inyama bayoyithengisela khonale.
“Okwenza ngithi bavela khonale yikuthi abanye abafana bahlangana labanye behamba ngemota ebusuku emuva kuvulekile bengaboni kukhanya inyama imota ilubhekise khonale edolobheni akuhlalanga amalanga amangaki kwezwakala kuthiwa inkomo azisabonakali.” kubika uMnu Dube.
Intatheli ibuye yaxhumana lonkosazana Selina Moyo ochaze ukuba izifuyo zabo seziphelile ziqedwa ngamasela avela kwezinye indawo.
“Ungavele ubone usiyalala inkomo kumbe imbuzi zakho zingekho zisegangeni uhle ubekwazi ukuthi lapho ozazibona khona uyazithola zingenelanga.
“Abafana sebebhubhisile lapha imbuzi lenkomo bahlinza batshiye befihle inhloko zakhona egangeni ubona ngenhloko kuphela ukuthi isidliwe eyakho. Njengezakhamizi kuzamela sincedisane ekubambeni amasela la sisebenze lamapholisa siwanike ulwazi ukuze lezi esisele lazo ziphephe ekudliweni ngabantu” kutsho uNkzn Moyo
UMthunywa uxhumane lesikhulumi samapholisa esabelweni seMatabeleland South uInspector Philisani Ndebele oveze ukuba indaba enjalo bayizwile.
“Sithanda ukunxusa zonke izakhamizi zakule indawo ukuba nxa kulabantu abangani ababazwisisi baphange babikele amapholisa. Ngithanda njalo ukukhuthaza abantu ukuthi benze icattle penning ngoba amasela avele anqamekela inkomo eziyabe zingelamuntu ebusuku.
“Sicela njalo abantu bangathengi inyama ezitaladeni.” kuphetha uInsp Ndebele.




