Nkosilathi Sibanda
IKHANSILI yakoBulawayo isikhuthaze abazali ukuthi bakhuthalele ukulandela inhlelo zempilakahle yabantwana, ikakhulu ukubahlabisa ijekiseni yokubavikela ku-polio.
Lokhu kuvezwe ngumqondisi wogatsha lwezempilakahle ekhansilini uDokotela Edwin Mzingwane eqinisekisa ngamalungiselelo esigaba sesibili somkhankaso wokuhlaba abantwana ijekiseni ye-polio.
Ukuhlatshwa kwabantwana kuzaqhutshwa kusukela mhlaka 2 kusiya ku-6 Nhlangula 2026. Ikhansili ithe isigaba sokuqala saba yimpumelelo elesilinganiso se-98 phesenti.
Inani eliphuma emkhankasweni weNovel Oral Polio Vaccine Type 2 (nOPV2) oqhutshwe kusukela mhlaka 12 kusiya ku 22 Mabasa 2026 litshengisa ukuthi abantwana abangu-66 618 abangaphansi kweminyaka emihlanu bahlatshwa ijekiseni le, lapho obekukhangelelwe ukuthi kuhlatshwe abangu-67 901.
Umkhankaso lo uyingxenye yomsebenzi oqhutshwa ngamazwe amahlanu agoqela iZimbabwe ngenhloso yokuvimba ukumemetheka komkhuhlane wepolio.
Imibiko evela ekhansilini yakoBulawayo iveza ukuthi isigaba seMakhandeni sifinyelele amaphesenti angu-98 ngemva kokuhlaba abantwana abangu-27 414 lapho obekukhangelelwe ukuthi kuhlatshwe abangu-28 106. ENkulumane kufinyelelwe amaphesenti angu-88 ngemva kokuhlaba abangu-17 851 phakathi kwe-20 262 eyayikhangelelwe.
ENorthern Suburbs kwafikiswa amaphesenti angu-109 ngemva kokuhlaba abantwana abangu-21 353 phakathi kwenani elalikhangelelwe, i-19 535.
Abezempilakahle edolobheni bathe zonke izindawo zaphumelela ukuthumela imibiko ngesikhathi njalo ngokupheleleyo ngesikhathi somkhankaso, okuyinto abayibona njengeqakatheke kakhulu.
Ikhansili ithe ikilinika yePrincess Margaret Rose yafinyelela amaphesenti angu-125, iTshabalala 114, iCowdray Park 110, kuthi iMganwini yafinyelela 109 phesenti.
Umqondisi wezempilakahle koBulawayo, Dkt Edwin Sibanda-Mzingwane, uthe kuhlelo lwesibili, bazakwandisa amaqembu ahlaba amajekiseni.
“Sikhangelele ukwengeza amaqembu kulalawo esasilawo kusigaba sokuqala. Ukuvulwa kwezikolo lakho kuzakwenza kube lula ukufinyelela abantwana abanengi.
“Sikhuthaza njalo lalabo abangafuniyo ukuhlabisa abantwababo amajekiseni ngoba lokhu ngokunye kwezimbangela zokwehla kwenani kwezinye indawo,” kutsho uDkt Mzingwane.
“Ijekiseni ye-polio, njengamanye wonke amajekiseni, iphephile njalo iyasebenza. Siyakubona lokhu ngokwehla komkhuhlane we-polio.”
IPolio ngumkhuhlane ongabangela ukukhubazeka loba ukufa kwezinye izikhathi. Lanxa iZimbabwe isiyenze kuhle ekwehliseni umkhuhlane lo eminyakeni edlulileyo, abezempilakahle bathe ukuqhubeka kwemikhankaso yokuhlaba amajekiseni kuqakathekile ukuvikela ukumemetheka kwawo.



