Indlela intwasa eqhutshwa ngayo

Khanyile Ndebele
INHLANGANISO yeAgritex, iqhuba uhlelo lokufundisa abalimi ngendlela okumele kugejwe ngayo amagodi ohlelo lwe-Ntwasa.

UNkosikazi Treggy Mpofu, uveze ukuthi okuqakathekileyo okwakuqala ehlelweni lweNtwasa yikugejwa kwamagodi.

Uveze ukuthi amagodi kufanele ukuthi ehlukane nge-75 cm phakathi kwemizila besekusithi emzileni kube yi-60 cm.

“Igodi limele litshone nge-15cm kuthi ububanzi balo bube yi-15cm le-15cm.

“Okwesibili okuqakathekileyo yikwembesa umhlabathi oseceleni komfolo wamagodi ngamahlanga lotshani ukuvikela ukugugudeka kwenhlabathi.

Nxa kungenziwa lokhu kutsho ukuba umhlabathi uzenelisa ukubamba ubumanzi njalo kuvimbe imikhuhlane engabuya lamanzi,” kuchaza uNkszn Mpofu.

Uqhubekele phambili wathi umlimi kumele angagebha amagodi alandele ngokufaka umquba ongaba yi-350grams ovuthiweyo egodini linye ngalinye ngemva kokuhlanyela.

“Phakathi kwegodi linye ngalinye umlimi kumele aphosele inhlanyelo ezintathu njalo kumele itshone phansi okungaba yi-7cm kuthi ngemva kwamaviki amane sekumilile umlimi kufanele akhuphe isinde elilodwa elingaqinanga besekusithi lawa amabili aseleyo akhangelwa aze ayovunwa.”

Uthe nxa umlimi esenelisa ukuthelela izulu lingahlala lingananga kumele athelele igodi linye ngalinye ngamanzi angaba yi-2 litres kusiya ku-6 litres.

Uphethe ngokuthi umlimi kufanele ahlole izilimo zakhe  kabili ngeviki, ehlola ukuthi akulazibungu ezihlasela izilimo ezinjengemhogoyi weFall Armyworm. Lokhu nxa sekwenzakele umlimi kufanele ahle adinge umuthi ozabulala lezi izibungu yikho kuqakathekile ukunanzelela izilimo maviki onke kabili.

Related Posts

Ubotshwa elamathani amabili embanje

KUBOTSHWE indoda eleminyaka engu-58 ngemva kokuba itholakale ilembanje ezilesilinganiso esingaba ngamathani amabili kwenye itruck stop eseSoutherton, eHarare ngoLwesibili. UTapson Ndou ongumtshayeli wezimota ezinkulu ubotshwe kulandela ukuncwetshwa kwamapholisa indlebe abikelwe ukuba…

Bekusinwa kudedelwana kusuku lukaBulawayo

Nkosilathi Sibanda IDOLOBHO lakoBulawayo ngoMvulo beligcwele injabulo nanko inengi labantu liphume ngobunengi emigwaqweni ukuzonanza iBulawayo Day. Umkhosi lo ubuthakazelela iminyaka engu-132 yalelidolobho. Umkhosi uqale ngombukiso we-parade le-carnival emigwaqweni esenzikini yedolobho…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×