Inkulumo ngomumo: Ungubani wena? Uziphatha njani?

Siphathokuhle Ngulube
SALIBONANI bafundi. Siyaqhubeka sikhangela izinkulumo eziveza ukuthi ungubani njalo ezikhomba ukuba nguwe kwakho. Zikhona izenzo ezikhomba inhlonipho ebantwini.

Esintwini umuntu ongelanhlonipho abantu bayamenyanya njalo bande ukumninela khatshana njalo anganakwa muntu. Umuntu ngumuntu ngendlela aziphatha ngayo kanye langendlela akhuluma ngayo.

Izinkulumo lezenzo zomuntu ongahloniphiyo zikhanya azidingwa! Ubona nje ngokungachelesi kobuso ebantwini ukuthi inkulumo yakho ayihambelani lokukhangelelwe nguzulu.

Zikhona izinto ezikhangelelweyo esintwini ezikhomba ukungahloniphi kwabantu. Kukhona okukhangelelwe ukuthi kwenziwe ngabatsha esintwini okukhomba inhlonipho ikakhulu kubantu abadala. Umuntu nxa ekhuluma lomuntu omdala kukhangelelwe ukuthi akhethe amazwi angamane antshume nje.

Ezinye inkulumo ziyamlulaza umuntu kusuke kudanise nje ukuthi umuntu ucabanga njani.

Omunye umuntu usuka enze isenzo esibi ngoba elingisa kumbe ephindisela komunye omenze kubi. Besekusuka ke kungakhanyi ukuthi ongaqondanga nguphi. Sekudinga ukuthi umuntu acabange engakenzi isenzo esithile esingacina sesilihlazo.

Asikhangeleni isehlakalo esilandelayo:

Lilamalanga libhale umsebenzi othile. Umbalisi abesebuya lezingwalo zenu. Omunye umfundi athathe ugwalo lwakho alujike beseludabuka amakhasi athile. Wena umbuze ngesihle ukuthi kungani esenza isenzo esinjalo.

Impendulo akupha yona itshengise ukudelela okukhulu. Wena ngentukuthelo olayo umane umsukele ngempama phambi kukambalisi. Umbalisi nxa ethi uyakukhuza usuke unxaphe ulahle izandla.

(a) Phakathi kwenu lobabili ngubani odelelayo?

b) Wena yikuphi okwenzileyo okukhomba ukudelela?

(c) Kuyini okudale ingxabano le?

(d) Ukunxaphela abantu abadala kuyinto eqondileyo yini?

(e) Ukulahla izandla khona kukhombani ngawe?

Wena ubuphanjanisiwe ngomunye umfundi kodwa indlela lawe osuke wenza ngayo isikubhixe ngodaka. Akusaveli ukuthi odelelayo nguphi phakathi komfundi lo oqale indaba lawe. Ngokunjalo ke bafundi kasifundeni ukucabanga singakakhulumi kumbe singakenzi lutho. Kuzasisiza ukuba singabi ngabantu ababi emphakathini.

Asinanzeleleni indlela esikhuluma ngayo lesenza ngayo bafundi izinsuku zonke. Lezi izinto yizo eziveza ukuthi uyahlonipha kumbe uyadelela emphakathini.

Asibonaneni ngeviki ezayo.

Related Posts

I-ZIFA ikhala ngokwedlula emhlabeni kwabakhokheli beHighlanders

YiNtatheli kaMthunywa INHLANGANISO yenguqu yakuleli, iZimbabwe Football Association (ZIFA), isiyethule amazwi enduduzo kulandela ukwedlula emhlabeni kwabakhokheli beqembu leHighlanders abathi umgcinisihlalo uKenneth Mhlophe, umsekeli wakhe uFiso Siziba lomgcinisikhwama uNkani Khoza. Ukwedlula…

Iyezi elimnyama kuHighlanders

YiNtatheli kaMthunywa UMGCINISIHLALO weHighlanders uKenneth Mhlophe, umsekeli wakhe uFiso Siziba lomgcinisikhwama uNkani Khoza badlule emhlabeni kungozi yemota eyenzakale ngoLwesine ebusuku emgwaqweni weBulawayo-Harare. Kubikwa ukuthi abathathu laba bebevela eKariba ngemva komdlalo…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×