Isidumbu sentombi sitholakala sigqitshelwe egcekeni lesoka

KUSOLWA isoka ngesidumbu sowesifazane esitholakale sigqitshelwe ngemva kwendlu yesoka abethandana lalo, eThembeni, eMandeni.

Kuvela ukuthi isidumbu sikamufi uNksz Snenhlanhla Ngubane (26) sitholakale sigqitshelwe ngemva kwegceke lesoka lakhe okuvela ukuthi lona bese ligcwele amathafa.

Kuvela ukuthi isidumbu sikamufi esitholakale ngoLwesithathu besingelawo amanxeba kodwa besimbozwe ngamahlamvu langengubo yokulala. Umfowabo kamufi, uMnuz Cebo Ngubane, ukhale ngesihluku sokubulawa kukadadewabo.

Uthe kubaphathe kabi kakhulu ukubulawa kukadadewabo ngesihluku esinjeyana.

“Lamanje akukavumi ukuba sikholwe ukuthi ingane yakwethu ibulawe ngaleya ndlela. Ibuhlungu kakhulu lento eyenziwe kumuntu wesifazane. Siyazibuza siyaziphendula ukuthi kwenzekeni lokuthi kungani aze abulawe ngaleya ndlela futhi ubekade enzeni kubani,’’ kubalisa uNgubane. Ligcine litholakala isoka libhace ehostela KwaMashu.

UNgubane uveze ukuthi kutholakala isidumbu nje, udadewabo ubekade ehambe ekhaya ngoLwesibili, kwathi uma sebezama ukumtshayela ucingo, belungasangeni.

Uthe bebemtshayela ucingo ngoba beqaphela ukuthi selisiyatshona ilanga kodwa akabuyi ekhaya. Uthe kukhona abantu abambonile udadewabo ehamba lesoka lakhe njengoba esetholakala eseyisidumbu nje. Uveze ukuthi owesilisa ongumsolwa uyaziwa endaweni.

Uthe njengomndeni bafuna ukubona ubulungiswa benzeka ngokubulawa kukadadewabo. Kuvela ukuthi isoka lihambile laqoqa izimpahla zalo.

Ikhansela lakule ndawo, uNksz Lungile Mthembu, likhale ngesihluku esikhulu esikhonjiswe yisoka.

UNksz Mthembu uthe bakhathazekile kakhulu ngokuthi kunabantu abacabanga ukumane babulale umuntu wesifazane ngoba nakhu sekukhona ukungaboni ngaso linye phakathi kwabo. Uthe endaweni bayakweshwama lokhu okwenzekile, abakaze bakubone.

‘’Lento isihlukumezile kakhulu yangagcina lapho yasishiya nenqwaba yemibuzo engenazimpendulo,’’ usho kanjena.

Eqhuba, uthe ukholwa ukuthi isoka bakhona abanye ebebelilekelela. “Angeke umuntu oyedwa aze akwazi ukumba umgodi aphinde afake isidumbu kalula. Kumele batholakale nalaba abanye,’’usho kanjena.

Ikhansela lithe kukhona okumele kwenziwe ngenhloso yokunqanda isihlava sokubulawa kwabesifazane ngabesilisa abathandana nabo.

‘’Kuyacaca ukuthi izingane zethu zamantombazane kumele ziqaphele kakhulu uma zijola nabafana ngoba kuyacaca ukuthi zisuke zingaphephile nje nhlobo,’’ usho kanjena.

Liphethe ngokuthi izingane zabafana kumele zifundiswe ukwamukela uma zaliwa ngamantombazane.

“Inkinga iqala uma owesilisa engasafuni ukwaliwa. Kanti kumele bazi ukuthi akukho okungenziwa uma ucu lungasahlangani.”

Related Posts

Limani i-beetroot ilenzuzo

YiNtatheli kaMthunywa ABALIMI bakhuthazwa ukuthi balime i-beetroot ngoba nxa ilinywe ngendlela eqondileyo ilenzuzo emangalisayo njalo ingumuthi kumpilakahle yabantu. Ekhuluma loMthunywa uNkosazana Renia Phiri uthe i-beetroot iyadlisa sibili nxa ilinywe ngumuntu…

Ukuhluzwa kwenkondlo

Ugwalo: Umdumo wezinkondlo elalotshwa ngu NS Sigogo: Inkondlo: Izibongo zeqhawe eyalotshwa ngu NJ Tfwala Ophezulu Stinta Okumunyethweyo Inkondlo le ibonga iqhawe ngomsebenzi omkhulu eliwenzayo. Iqhawe lapha enkondlweni liyahaywa, liyaphakanyiswa kuze…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×