Isifo se-coronavirus (Covid-19)

MHLAKA 31 Mpalakazi 2019, inhlanganiso yeWorld Health Organisation (WHO) yabikelwa ngezehlakalo zabantu ababelesihlabo (pneumonia) okwakungacaci ukuthi basithole njani eWuhan, indawo esesabelweni seHubei elizweni leChina. Mhlaka 7 Zibandlela 2020, igcikwane leli lakhonjwa ngelokuthi yi-coronavirus entsha (2019-nCoV). Abantu abanengi ababelegcikwane leli babeke badla ukudla okusuka elwandle, inkukhu kanye lenye inyama yeganga eWuhan, okwaphakamisa umnakano wokuthi umkhuhlane lo omutsha owe-coronavirus ungabe waqala enyamazaneni.

Kusukela lapho inani labantu ababanjwa ngumkhuhlane lo liyakhuphuka emhlabeni wonke jikelele, kungakho-ke mhlaka 30 Zibandlela 2020 iWHO yabetha ukuthi lumkhuhlane uyingozi kwezempilakahle ngendlela ephuthumayo (Public Health Emergency of International Concern (PHEIC).

Kuyini i-Covid-19?
Covid-19 ngumkhuhlane othelelwanayo obangelwa ligcikwane elisanda kutholakala ele-coronavirus. Igcikwane leli elitsha kanye lalumkhuhlane bekungaziwa kungakaveli eChina ngoMpalakazi 2019.

Kuyini i-coronavirus?
Ama-coronavirus liqula lamagcikwane abangela imikhuhlane etshiyeneyo, engaba mnene kumbe ibeyingozi njalo engabangela ukugula kunyamazana kumbe ebantwini. Ebantwini, amagcikwane e-coronavirus aziwa ngokubangela imikhuhlane yophepha engabalisa umvimbano nje kusiya kumikhuhlane eyingozi efana le-Middle East Respiratory Syndrome (MERS) kanye le-Severe Acute Respiratory Syndrome (SARS). Leligcikwane elisanda kutholakala ele-coronavirus libangela umkhuhlane we-coronavirus disease Covid-19.

Yiziphi izibonakaliso ze-Covid-19?
Izibonakaliso ezijayelekileyo eze-Covid-19 yikutshisa komzimba, ubuhlungu esifubeni, ukudinwa, lokukhwehlela. Ezinye izigulane zingaba lobuhlungu emzimbeni, ukuvimbana, ukugeleza amakhovula, umphimbo obuhlungu kumbe ukuhuda. Izibonakaliso lezi zimnene njalo ziqala kancane kancane. Abanye abantu bangalibamba igcikwane leli kodwa bangabi lezibonakaliso njalo bangaguli. Inengi lalabo abalegcikwane leli (abangaba yi-80 percent) bayasila nje kungadingakalanga ukuthi belatshwe. Phakathi kwabayisithupha oyedwa obanjwa ligcikwane leli uyagula kakhulu acine esephefumula nzima.

Nxa umkhuhlane lo usuxhwalile umuntu angaba le-pneumonia kanye le-kidney failure. Abantu abalakho ukuhlaselwa ngumkhuhlane we-Covid-19 bagoqela abantu asebekhulile, abaphila lemikhuhlane efana lowetshukela, umfutho wegazi ophakemeyo, kanye lesifo senhliziyo. Abantu abalokutshisa komzimba, abakhwehlelayo kanye lobunzima bokuphefumula kumele badinge usizo lwabezempilakahle ngokuphangisa.— umthunywa.co.zw

Related Posts

36MW solar project with battery storage approved for Kamativi Mine

Nqobile Bhebhe, [email protected] ZIMBABWE Energy Regulatory Authority (ZERA) has approved a 25-year electricity generation licence for New Dawn Solar Private Limited to construct, own, operate and maintain a 36MW solar photovoltaic…

Government warns farmers against unscrupulous grain buyers

Theseus Mauruki Shambare GOVERNMENT has urged farmers to be cautious of unscrupulous grain buyers offering below-market prices for their produce, as it moves to strengthen deliveries to the Strategic Grain…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×