YiNtatheli kaMthunywa
ISIGABA seBulilima sinanze usuku lokuhlanyela izihlahla ngenhloso yokuthuthukisa yokukhuthaza ukulondolozwa kwemvelo.
Usuku lokuhlanyela izihlahla eZimbabwe lunanzwa ngoMgqibelo wokuqala ngenyanga kaMpalakazi, kuhloswe ukukhuthaza abantu ukuba bahlanyele izihlahla ukuze kulwiswe ukuganyulwa kwezihlahla kunye lokuguquka komumo womkhathi.
Lumkhosi usungula isigaba sokuqala ukuhlanyela izihlahla.
Esigabeni seBulilima kuhlanyelwe izihlahla ezingu-100 esikolo seBezu Secondary kunye leziqintini eziseduzane kulandela ukwabiwa kolwazi ngokuqakatheka kwezihlahla kumvelo.
Izihlahla ezihlanyelwe ngosuku lolu zigoqela izihlahla zezithelo kunye lezokucecisa.
Kwahlanyelwa isihlahla somnyaka esibizwa ngokuthi yiSausage Tree (Kigelia africana), eyaziwa ngokuthi Umvebe (Ndebele).
Isihlahla lesi sikhethwe ngenxa yokusetshenziswa kwaso kwezokwelapha, kanye lomsebenzi waso ekugugudekeni komhlabathi.
Ummeli weBulilima, uKhomuredi Dingumuzi Phuti, emelwe nguKhomuredi Charity Ndlovu, ugcizelele ngokubaluleka kokuhlanyela izihlahla wakhuthaza umphakathi ukuba usekele iForestry Commission ekuphatheni imithetho yokuvikela izihlahla ukuze kuvinjelwe ukusweleka kwezihlahla.
Umlisa uBhidi ugcizelele ukuthi kudingeka ukubamba izindlela ezilungileyo zokuhlanyela izihlahla kanye lokuhlanganyela kwenhlangothi ezehlukeneyo ukuze kulondolozwe izihlahla.
Bulilima District Forest Extension Officer, uNkosazana Faith Ngute, uthe balungisa inhlelo zokuhlanyela izihlahla ezinengi esigabeni ngasolesi isigaba.
“Sonke isihlahla esihlanyelwa ekhaya kumbe emiphakathini kufanele sibikelwe abeForestry Commission kusetshenziswa iziphathamandla lezisebenzi ze-Arda njengoba lokhu kusiza inhlanganiso yethu ukuba lenani eliqondileyo lezihlahla ezihlanyelweyo,” kutsho uNksn Ngute.




