Izenzo Ezikhomba Inhlonipho 3

Siphathokuhle Ngulube
SALIBONANI bafundi. Ngithemba liphilile njalo liyazikholisa izifundo zethu ezisenza sibe ngabantu empilweni.

Impilo ibamnandi nxa uphila kuhle labanye njalo ukhwabitheka esigabeni kumbe emphakathini. Ngokunjalo ke lezi izifundo ziyasakha, asizilandeleni, sizikhwabithe.

Kuleli iviki sizakhangela izehlakalo ezaphuma kuzifundo zethu zeviki ephelileyo.

1. Kusehlakalo sakuqala sahlangana loThemba eqhubela ugogo amanzi emi ethe mpo,
–Ugogo ucunulwa yisenzo sikaThemba esokuqhuba amanzi emile ethe mpo.

–lesi yisenzo esibi kakhulu esikhomba ukudelela.

–ugogo ubekhangelele ukuthi uThemba aviyoce kumbe aguqe. Lezi yizenzo ezikhomba inhlonipho.

Esintwini kuyazila ukupha umuntu omdala ulutho umi uthe mpo.

2.Isehlakalo sesibili siveza uSihle esamukela amanamunede kuyise ngesandla esisodwa okucina kumncitshisa lawo manamunede.

–Uyise kaSihle ucunulwa yisenzo sikaSihle esokuthatha ngesandla esisodwa.

–uyise kaSihle ubekhangelele ukuthi uSihle athathe ngezandla zombili — Lokhu kukhomba inhlonipho.

–Isenzo sikaSihle siveza indelelo enkulu.

Esintwini kuyazila ukwamukela ulutho emuntwini omdala ngesandla esisodwa.

Kuqakathekile ke ukuthi nxa uqhutshelwa ulutho oluthile ngumuntu omdala ukwazi indlela eyiyo eqondileyo eyokwamukela.

3. Isehlakalo sesithathu siveza uDeliwe ebingelela abantu bemzini emile ethe mpo.

–Ugogo ucunulwa yisenzo sikaDeliwe esokubingelela abantu bemzini emile.

–Isenzo lesi siveza ukudelela okukhulu njalo kusuka kukhanye angathi umzali nguye ongadlalanga kuhle indima yakhe yokukhulisa kuhle umntwana.

Esintwini nxa ubingelela umuntu omdala, kuhle uguqe kumbe uviyoce.

4. Isenzo sokucina siveza uNyathi efika etshwaleni edumela iqhaga lotshwala engazange akhulumise amadoda la awathola enatha.

— Amadoda amangaliswa yikungabingeleli kukaNyathi kodwa amane adumele nje iqhaga labantu. Isenzo sikaNyathi siveza ukuswela kwakhe inhlonipho.

— Amadoda la anathayo abekhangelele ukubingelelwa kanye lokucelwa imvumo ngoba utshwala lobu buthengwe yibo. Ngokunjalo isenzo sikaNyathi sisuka sitshengise ukuswela kwakhe ubuntu.

Kuyavela ke bafundi ukuthi zikhona ezinye izenzo ezingakhwabithekiyo esintwini. Lezi zenzo zisuka ziveze indelelo enkulu ecunula abadala kumbe abazali bethu. Kasifundeni okuyikho okukhangelelwe ngumphakathi ukuze singabukwa njengamahlongandlebe.

Asihlanganeni ngeviki ezayo.

Related Posts

Ubotshwa elamathani amabili embanje

KUBOTSHWE indoda eleminyaka engu-58 ngemva kokuba itholakale ilembanje ezilesilinganiso esingaba ngamathani amabili kwenye itruck stop eseSoutherton, eHarare ngoLwesibili. UTapson Ndou ongumtshayeli wezimota ezinkulu ubotshwe kulandela ukuncwetshwa kwamapholisa indlebe abikelwe ukuba…

Bekusinwa kudedelwana kusuku lukaBulawayo

Nkosilathi Sibanda IDOLOBHO lakoBulawayo ngoMvulo beligcwele injabulo nanko inengi labantu liphume ngobunengi emigwaqweni ukuzonanza iBulawayo Day. Umkhosi lo ubuthakazelela iminyaka engu-132 yalelidolobho. Umkhosi uqale ngombukiso we-parade le-carnival emigwaqweni esenzikini yedolobho…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×