izifundo ze a-level UMSEBENZI WEZIQONDISO ZOMDLALO ENGXOXWENI

Siphathokuhle Ngulube

Salibonani bafundi. Ngithemba liqhuba kahle ezifundweni zenu. Likhumbule bafundi ukuthi leli lithemu lokucina lemihloliso ngakho kumele lisebenze nzima.

Ngeviki ephelileyo sixoxe kabanzi ngombhalo oyingxoxo sikhangele ukuthi wona ngokwawo uvele yibuciko njalo wenza umabala ananzelele izinto ezinengi ezisenza senelise ukuwuzwisisa umbhalo.

Kuleli iviki akesixoxeni ngobuciko obuyiziqondiso zomdlalo esibuthola khona ezindabeni eziyingxoxo. Kuyini iziqondiso zomdlalo? Iziqondiso zomdlalo yilokho okusichazela ngcono ngabalingiswa kumbe ngomdlalo nje jikelele. Isikhathi esinengi iziqondiso zomdlalo zande ukubhala ngamabala angafananiyo lala asetshenziswe embhalweni wonke. Ungafica lawo mabala amancane kulawo mbhalo wonke kumbe nje ukumiswa kwawo kutshiyene lalawo asembhalweni wonke.

Kweminye njalo imibhalo la amabala ayabe ebhalwe ngokumnyama okudindelelwe kakhulu. Kulula ke ukuzibona iziqondiso zomdlalo. Zilomsebenzi omkhulu emdlalweni iziqondiso zomdlalo.

Okokuqala zingasivezela isisinda sendawo. Isizinda sendawo kulapho Indaba eyenzeka khona.

Umlobi angathi, “wasephuma phandle” lokhu sekusivezela ukuthi konke okunye umlobi akwenzayo usekwenzela phandle akasekho endlini. Lokhu kwenza obalayo azwisise njalo anelise ukulandela izehlakalo zendaba.

Okunye njalo umlobi angaveza isisizinda sesikhathi ngesiqondiso somdlalo. Usengathi, “ilanga selisiya ngomtsha wendoda” lapha uyaveza ukuthi ilanga beselisiyatshona njalo kwenza obalayo azwisise ukwenza komlingiswa ngoba ukutshona kwelanga lokhu sekungamenza aguquke ukwenza kwakhe. Okunye njalo iziqondiso zomdlalo zingaveza ukuthi umlingiswa uzwa njani ngokukhulunywa ngabanye abalingiswa kumbe ngezehlakalo nje ezenzakala emdlalweni.

Umlobi sengathi, “enyukubalisa ubuso kumbe “ebutha inhlonzi” Lesi iziqondiso somdlalo siveza obala ukuthi lo umlingiswa lokho okwenzakalayo akakuzwisisi njalo akumphathi kahle.

Sekungaveza umuzwa wokuzonda kumbe ukucunuka kakhulu ngesinye isehlakalo somdlalo. Esinye isiqondiso somdlalo singaveza imicabango yomlingiswa ngolutho oluthile. Umlobi sengathi,

“watshengisa ukudideka” Lapha kuyavela ukuthi umlingiswa lo kasakwazi acabangeni ngezehlakalo ezithile, uphelelwe nje kakwazi enzeni. Ingqondo yakhe imane yasangana nje waphelelwa ngokokwenza.

Umlobi sengathi, “imicabango wakhe wasabalala” Lapha kungavezwa ukuthi umlingiswa umane wafikelwa yimicabango ehlukeneyo ngesikhathi sinye. Lokhu lakho kungabe kuchaza ukudideka okukhulu ngezehlakalo sombhalo esithile. Umqondo osabaleleyo etshengisa ukuthi umlingiswa udobha lokhu atshiye abuye adobhe lokhu akukho akubona kuqondile, uyehluleka ukuphuma lesisombuluko.

Okunye njalo iziqondiso zomdlalo ziyatshengisa ubudlelwano umlingiswa alabo labanye abalingiswa. Sekungavela ukuba bayathandana kumbe kulengxabano phakathi kwabo. Nxa umlobi angithi, “wamkhangela ngelihlo elilenkulumo” kuyavela obala ukuthi umkhangela kubi njalo amehlo la akhona akukhulumayo umlingiswa njalo isikhathi esinengi akujwayelanga ukuba yinto enhle. Ilihlo leli selingaveza inzondo lomona. Sekungabe kukhona okubangwayo phakathi kwabalingiswa kumbe njalo kukhona okucunula umlingiswa lo okhangela omunye.

Okunye njalo okungavezwa yiziqondiso zomdlalo ngumumo nje osendabeni. Kungavela ukuba abalingiswa bathokozile, kuyaliwa, kulenzondano, kulosizi lokunye okunenginengi. Umlobi angathi,

“wamkhangela ehlengezela izinyembezi” Umuntu ohlengezela inyembezi uphumisela ubuhlungu obusenhlizweni yakhe. Kuthi akhale kodwa azibambe izinyembezi besezisehluleka ukuthonta kodwa zimane zihlengezele emehlweni. Lokhu kuveza sobala ukuthi umumo awumnandi endabeni kukhona okuzwisa usizi kumbe okungamnandi nje kubalingiswa.

Ngalokho ke iziqondiso zomdlalo zidlala indima enkulu kakhulu kumbhalo oyingxoxo. Zenza obalayo nje anelise ukulandela kuhle izehlakalo laye abe yingxenye yombhalo. Asibuyeleleni izingxoxo esesike sazibala sikhangele iziqondiso zomdlalo sizame ukuzichaza. Asibonaneni ngeviki ezayo.

Related Posts

Kukhuthazwa ukuvuleka ebantwini ukuze kuvikelwe ukuzibulala

INHLANGANISO ezehlukeneyo ezibona ngezempilakahle sezikhiphe isixwayiso sokukhuthaza abantu ukuthi bajwayele ukubhoboka noma bavuleke ngezimo ezehlukeneyo zokubahluphayo emoyeni — ukuze kuvikelwe ukufela ngaphakathi kumuntu olokuthile okumhluphayo. Lokho bekuhambisana lokuthi ngoLwesine bekugujwa…

UHulumende ufuna uBulawayo ohlanzekileyo

YiNtatheli kaMthunywa UMPHATHINTAMBO wogatsha lwe-Local Government and Public Works uDokotela Daniel Garwe uthe uHulumende kasoze ekela idolobho lakoBulawayo ligcwala ingcekeza, nanko sekuzaqala inhlelo zokuhlanza zonke indawo ezingcolileyo edolobheni. Phakathi kwalezi…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *