‘Kasisathengi amagwili lekhabitshi kwamanye amazwe’

Rutendo Nyeve

UGATSHA olubona ngezoMhlabathi, Ezokulima, Amanzi kunye lokuthuthukiswa emaphandleni soluveze ukuba ilizwe leZimbabwe selilokuvikeleka kokudla elizweni ngenxa yokuqheliswa kwendawo okulinywa izilimo ze-horticluture.

USikhwicamfundo uObert Jiri onguNobhala jikelele kugatsha lolu uthe ilizwe selikhuphule inzuzo yalo yezilimo ezilinywa zithelezelwa osekwehlise imali esetshenziswa ekuthengweni kwezilimo kwamanye amazwe.

Ilizwe leZimbabwe kubikwa selisenelisa ukulima izilimo ezifana lekhabitshi kunye lamagwili ezenela ukudliwa kuleli kubuye kube lesinye isivuno esihanjiswa kwamanye amazwe.

USikhwicamfundo uJiri uthe inhlolisiso yezilimo eyenziwe ensukwini ezisanda kwedlula iveze ukukhula ekulinyweni kwezilimo ze-horticulture.

“Izilimo ze-horticulture kaziphanjaniswa yikungani kuhle kwezulu ngenxa yokuthi zilinywa lapho okuthelezelwa khona.

“Amagwili sithola isivuno esiphezulu, thina sifuna kulinywe amahekitha angu-9 750 elizweni lonke jikelele,” kutsho uSikhwicamfundo uJiri.

“Khathesi sikungxenye yesibili yomnyaka, sikhangelele ukuthi abalimi balime amahekitha amanengi. Banengi abalimi abasendaweni eziseduzane lemadolobheni asebelima izilimo lezi ezilinywa ngokuthelezelwa.

Uthe kuleli akusathengwa amagwili akwamanye amazwe ngoba sithola isivuno esiphezulu.

“Kasisathengi ikhabitshi kwamanye amazwe, loba eminye imbhida ngoba sithola isivuno esisenelayo.

“Lokhu kukhula akwenzekanga ngephutha. Kuyimpumela yemizamo ehlangeneyo yabalimi abasakhula kunye labalima indawo ezinkulu, ikakhulukazi labo abasezindaweni eziseduze lemadolobheni, asebegxila ekulimeni bethelezela izilimo ezilenzuzo engcono njalo ezingaphanjaniswa yikungani kuhle kwezulu.”

“Okuhambisana lokuphumelela kokulinywa kwezilimo ze-horticulture luhlelo oluqinileyo lwe-Winter Cereals Plan, oluhlose ukuqinisekisa ukuthi ilizwelonke liyaneliseka ngezilimo ezisanhlamvu.”

Uhulumende uhlose ukuthi kulinywe amahekitha angu-135 500 ebusika, okuhlanganisa amahekitha angu-120 000 engqoloyi, amahekitha angu-6 500 ebhali (barley), lamahekitha angu-9 000 amagwili.

 

Related Posts

UMongameli uMnangagwa uqeqetsha abafundi beNUST abangu-2 570

Yintatheli kaMthunywa KUME konke koBulawayo, kwaba yinjabulo mgoLwesihlanu kuqhutshwa umbuthano wokwetheswa kwezicoco zemfundo kubafundi beyunivesithi ye-National University of Science and Technology. Abafundi abangu-2 570 baphiwe incwadi zabo zokuqeda izifundo nguMongameli…

Iminyaka emithathu ejele, bezama ukubulala isisebenzi

  Nkosilathi Sibanda KULAMADODA amabili akoBulawayo agwetshelwe ukuyahlala ejele iminyaka emithathu kulandela ukuzama ukubulala enye indoda abasebenza layo. Lokhu kuvele ngesikhathi uNjabulo Mpofu (31) owelokitshini leMabuthweni lo Clinton Mlilo (27)…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *