Ukulima ikhabitshi okulenzuzo

Ethel Ncube

ABALIMI bakhuthazwa ukuba baqale ukulima ikhabitshi khathesi ukuze bazitholele imali ekupheleni komnyaka.

UNkosazana Sithandazile Ndlovu osebenza ngaphansi kwenhlanganiso ye-Agritex ubike ukuba abalimi sebengaqala ukulima ikhabitshi.

Uthe abalimi bengakalimi isilimo lesi kumele bazi ubukhulu bendawo yabo, isilinganiso senhlanyelo abayidingayo lokuthi bafuna umvundiso onganani.

Ekhuluma lentatheli uNkszn Ndlovu unike umzekeliso wendawo ukuba umlimi uyabe ekhangelelwe ukuthi abe lenhlanyelo enganani kunye lomvundiso.

“Indawo yakho nxa iyihekitha (10 000 square metres) inhlanyelo yakho kumele uhlanyele i-500g kusiya ku-1kg kuthi i-1000 square metres kumele uhlanyele 50g to 100g ikanti i-100 square metres kumele uhlanyele i-5g kusiya ku-10g. 

“Inhlanyelo le nxa isimilile iyenela ihekitha eyodwa iyakupha izilimo ezingu-20 000 kusiya ku 75  000 njalo izilimo lezi zingakhula kuhle zonke yizo ozazivuna,” kutsho uNkszn Ndlovu. 

Uqhubekele phambili echasisa ngendlela okumele izilimo zehlukaniswe ngayo emifolweni.

“Izilimo emifolweni kumele zehlukaniswe nge-30cm kusiya ku-50cm ukuze zikhule kuhle,” kubika unkszn Ndlovu.

Ubuye waveza njalo ngomvundiso ukuba kufakwa onganani kuzilinganiso zendawo ezehlukeneyo.

“Umquba ofunakalayo kuhekitha yi-25 000kg kuthi nxa usebenzisa amafethalayiza udinga u-Compound Fertiliser 500 kusiya ku1 000kg kuhekitha, kuthi i-AN top dressing kufunakala i-100 kusiya ku-250kg kuhekitha. 

“Nxa usufake umvundiso kumele ubone ukuba uyathelela okuzwayo ngoba ikhabitshi ifuna amanzi amanengi.

“Inhlabathi kumele ihlale imanzi nxa ulima ngokuthelezela ungasebenzisa loba yiwuphi umhlobo wokuthelezela, uyavuma,” kutsho uNkszn Ndlovu.

Ikhabitshi ithatha amalanga angu-70 kusiya ku-160 kusiya ngomhlobo owuhlanyelileyo ukuthi ivuthwe. Ekuvuneni usungathatha amalanga angu-15 kusiya ku- 40 uvuna.

 

Related Posts

Ubotshwa elamathani amabili embanje

KUBOTSHWE indoda eleminyaka engu-58 ngemva kokuba itholakale ilembanje ezilesilinganiso esingaba ngamathani amabili kwenye itruck stop eseSoutherton, eHarare ngoLwesibili. UTapson Ndou ongumtshayeli wezimota ezinkulu ubotshwe kulandela ukuncwetshwa kwamapholisa indlebe abikelwe ukuba…

Bekusinwa kudedelwana kusuku lukaBulawayo

Nkosilathi Sibanda IDOLOBHO lakoBulawayo ngoMvulo beligcwele injabulo nanko inengi labantu liphume ngobunengi emigwaqweni ukuzonanza iBulawayo Day. Umkhosi lo ubuthakazelela iminyaka engu-132 yalelidolobho. Umkhosi uqale ngombukiso we-parade le-carnival emigwaqweni esenzikini yedolobho…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×