Johas Moyo
INHLANGANISO yeAgritex ikhuthaza abalimi endaweni ezitshiyeneyo ukuthi balime imbambayila njengoba izulu lisina kulamalanga ukuze bathole ukudla kwabo kanye lezifuyo zabo.
UProvincial Agricultural Extension Officer wesabelweni seMatabeleland North uMnumzana Dumisani Mbikwa Nyoni uthe abalimi kabalime imbambayila njengoba kumanzi phansi ngoba ilokudla okwakha umzimba okufana lama-proteins, carbohydrates kanye lama-vitamins.
“Imbambayila ilemisebenzi eminengi kakhulu, amahlamvu abantu bangawapheka njengombhida bazitholele amaphurotheni, amajodo akhona lawo ayikudla okwakha umzimba. Impande zakhona lazo ziyaphathisa ngama-vithamini ikakhulu uvithamini A owenza umuntu abone kuhle njalo avikeleke lemikhuhlaneni etshiyeneyo.
“Ngaphandle kwalokho amahlamvu la angakhiwa abeyikudla kwezifuyo ezifana lembila lezinye, lemivundla,” kutsho uMnu Nyoni.
Uthe abalimi balakho njalo ukuzitholela imali nxa bangalima imbambayila enengi ngoba ithengwa ngemali engcono.
UMnu Nyoni uqhubekele phambili efundisa abalimi indlela zokulima imbambayila kanye lomhlabathi olungele ukulinywa kuyo.
“Imbambayila ayikhethi mhlobo womhlabathi lapho engalinywa khona kodwa ithanda kakhulu etshebetshebeni njalo kufanele ilinywe endaweni okutshisa khona okudlula i-10 degrees celsius njalo endaweni elezulu elingamakhulu angamahlanu (500mm). “Imbambayila inhlanyelwa ngesikhathi izulu liqalisa ukuna kodwa lapho okuthelelwa khona ingalinywa umnyaka wonke nje,” kutsho uMnu Nyoni.
Wengezelele wathi imihlobo yembambayila elinywa kuleli ifuna njalo layo njengezinye izilimo ukufakwa umvundiso ukuze isivuno sithuthuke.
“Imibundu iqakathekile nxa kulinywa imbambayila kungakho ingenziwa ngekhuba lezandla njalo ibemide okungaba yi-60cm. Imibundu le iyaphathisa ukuthi amanzi ehle nxa kulalapho ama khona.
Uphethe ngokukhuthaza abalimi ukuthi bayivikele kumkhuhlane wembovane edla impande yembambayila kanye lamathuku adla amahlamvu ngoba lokhu kuphambanisa izilimo ukuthi zikhule kuhle njalo lokuthi umlimi athole isivuno esiphezulu.




