Sekubuye 700 beziba impi yabokuza eGoli

Thupeyo Muleya

UHULUMENDE ubika ukuba kulezizalwane zakuleli ezedlula i-696 ebezihlala eSouth Africa eseziphendukiswe kuleli kusukela ekuqaleni kukaNhlangula.

Ukuza kwabantu laba kuqhutshwe ngaphansi kohlelo lokuphenduka ngokuzithandela oluqaliswe ngenxa yokwanda kokuhlaselwa kwabantu bokufika lodlakela oluqondiswe kwabavela kwamanye amazwe ezigabeni ezehlukeneyo eSouth Africa.

Loluhlelo lwenziwa nguHulumende weZimbabwe esebenzisana lenhlanganiso ezigoqela eye-International Organisation for Migration (IOM) leye-United Nations Children’s Fund (UNICEF).

Kubikwa kulezizalwane zakuleli ezifika i-696 eseziphendukiswe ekhaya kusukela mhlaka 15 Nhlangula. Kulabo, abangu-405 ngabantu abadala, kuthi abangu-291 ngabantwana ababehamba labazali kumbe ababagcinayo.

Inengi lalabo asebaphendukayo livela eWestern Cape, KwaZulu-Natal leGauteng.
Inengi lalabo ababuyayo lingena elizweni lisedlula umngcele weBeitbridge ngamabhasi aqhatshwe nguHulumende.

I-Embassy yeZimbabwe eSouth Africa isithumele amaqembu ayo endaweni ezithintekayo ukuze ancede izizalwane zakuleli ezihlaselwayo.

I-Embassy iphinde yaxwayisa izizalwane zakuleli eziseSouth Africa ukuthi zenqabele indawo ezilodlakela, bahlale bephethe amaphepha abo okuzasiza ngaso sonke isikhathi njalo babikele amapholisa aseduzane loba i-Embassy yeZimbabwe nxa bengathenjiswa ukuhlaselwa.

Isikhulumi se-IOM eZimbabwe, uNkosikazi Fadzai Nyamande-Pangeti, uthe inhlanganiso yabo isebenza gadalala loHulumende labanye abasebenzisana labo kwezokusiza abantu ukuze balandele okwenzakalayo.

“I-IOM isiyengeze usizo lwendingeko eziba khona eBeitbridge ngokuhlanganisa ukudla lokuhambisa ababuyayo emakhaya abo ehlukeneyo,” kutsho uNkosikazi Nyamande-Pangeti.

Ekufikeni kwabo eBeitbridge, ababuyayo bayamukelwa endaweni ezibekwe nguHulumende besebesizwa ngendlela efaneleyo.

“Usizo oluphuthumayo luvamise ukugoqela ukubhaliswa kwabo, ukuthathwa kwemininingwane yabo, ukunikezwa ukudla lamanzi, impahla eziyisisekelo, ukuhlolwa impilakahle lokudluliselwa kwabezempilakahle lapho okudingeka khona, usekelo lwezengqondo lokwabelwa ulwazi oludingakalayo.

“Konke lokhu kwenzelwa ukuqinisekisa ukuthi usizo lunikezwa ngendlela ehloniphekileyo, evikelekileyo lehlelekileyo,” kutsho uNkkz Nyamande-Pangeti.

IZimbabwe ingelinye lamazwe ase-Africa agoqela iGhana, iMalawi, iMozambique leNigeria, aseqalise inhlelo zokubuyisela ngokuzithandela izizalwane ezithintwe ludlakela oluqondiswe kwabokufika eSouth Africa.

Related Posts

Is the Personal Benefit Rule about ‘Any Amendment’ or ‘An Amendment to a Term Limit Provision’?

An Intimate Reading of Subsections (1) and (7) of Section 328 of the Constitution of Zimbabwe (2013) By Nomuzikayise Ngwenya This piece is confined to one question, a question of…

Abangu-769 abakhubazekileyo baqeqetshwa kweze-ICT

Sukulwenkosi Dube-Matutu ABANTU abakhubazekileyo abangu-769 sebeqeqetshwe kuzifundo ze-Information and Communication Technology (ICT) ngenhloso yokubenza babe yingxenye yomhlaba osebenzisa ubuchwephetshe. Ukuqeqetshwa lokhu kuqhutshwa yiPostal and Telecommunications Regulatory Authority of Zimbabwe (POTRAZ)…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×