Sekunjalo Ma-Africa

BAYAWATHAKAZELELA amasiko abatsha njalo bayawalondoloza ngemigido, imidlalo lokuhlabela. Kuliviki uMthunywa udibane leqembu elibizwa ngokuthi Sekunjalo Ma-Africa lona eliphuma khonapha koNtuthu njalo ligxile kakhulu kwezomgido wesiNtu. Okulandelayo yingxoxo phakathi kukaEthel Ncube (EN) lomqondisi waleliqembu uAnold Ndebele (AN).

EN: Ungasitshela kabanzi ngeqembu lenu?

AN: Iqembu leli labunjwa ngo2012 eMagwegwe Youth Centre okuyilapho elihlangana khona lalamuhla. Iqembu leli ligxila kakhulu kumgido yesiNtu lasekuhlabeleni izingoma zamasiko, ezenkonzo, ezalamuhla, i-Acapella, leJazz. Imigido yesiNtu ibalisa isitshikitsha, amabhiza, amantshomane, umutshongoyo, ingquzu le-gumboot dance. Injongo yaleliqembu kuyilondoloza amasiko ngendlela yokugida lokwenza imidlalo.

EN: Iqembu leni ngelamadoda wodwa?

AN: Hatshi lihlangene abesilisa labesintwana. Silabodade abangu-8 lamadoda angu-7. Sahlanganisa ukuze amantombazana angasaleli phandle kwezomgido wesintwini.

EN: Likhangelele ukwenzani kuwonalo umnyaka ka2015?

AN: Kuwonalo umnyaka sikhangelele ukuyagida kuma-festivals akhona afana labo-Intwasa, Ibumba lasemitshadweni.

EN: Selake lathola yini isicoco kumigido elihamba liyenza?

AN: Ye sesake sathola isicoco kuChibuku Neshamwari saphinda sathola futhi isicoco ngesikhathi iBulawayo ithakazelela iminyaka engu120.

EN: Yiziphi indawo eselake latshaya kuzo?

AN: Iqembu lethu selike latshaya ezikolo zakhonapha koNtuthu lasemitshadweni lakuma-festivals akhonapha koNtuthu.

EN: Bunzima bani elihlangana labo?

AN: Silobunzima kakhulu ngoba sihlala endaweni ezitshiyeneyo njalo imali zokugada ziyasihlupha ngoba sihlangana viki zonke eMagwegwe Youth Centre. Indawo lapho esingathola khona izimali ezifana lezikolo okwakhathesi nxa sihamba bayathi basabhala imihloliso ngakho singeke sibaphe esilakho.

EN: Mazwi bani enkuthazo ongawatshiyela abalesifiso sokugida, ukuhlabela lokwenza imidlalo yesintu?

AN: Ukuzinikela njalo lokuzimisela kuqakathekile ngoba yonke into iqala phansi, ayiqaleli phezulu. Ngikhuthaza njalo abantu ukuthi bazimisele ekwenzeni izinto bangalahli ithemba. Ukulungiselela kuqakathekile njalo kumele abantu bahlale belungisa amaphutha abo nsuku zonke ukuze lokho abakwenzayo kuphekeke kuhle.

Related Posts

Is the Personal Benefit Rule about ‘Any Amendment’ or ‘An Amendment to a Term Limit Provision’?

An Intimate Reading of Subsections (1) and (7) of Section 328 of the Constitution of Zimbabwe (2013) By Nomuzikayise Ngwenya This piece is confined to one question, a question of…

Abangu-769 abakhubazekileyo baqeqetshwa kweze-ICT

Sukulwenkosi Dube-Matutu ABANTU abakhubazekileyo abangu-769 sebeqeqetshwe kuzifundo ze-Information and Communication Technology (ICT) ngenhloso yokubenza babe yingxenye yomhlaba osebenzisa ubuchwephetshe. Ukuqeqetshwa lokhu kuqhutshwa yiPostal and Telecommunications Regulatory Authority of Zimbabwe (POTRAZ)…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×