Sukumelani phezulu bomama: Mangako Academy

Nkosilathi Sibanda

ABESIFAZANE abakumhlubulo ongezansi yelizwe, kumele bakhuthalele ukuthola ulwazi kumisebenzi yezandla lokuvula amabhizimusi, ukuze bazimele, baphile impilo engcono.

Inkuthazo le iphume ngesikhathi kusungulwa ikolitshi leMangako Academy koBulawayo, ngoMgqibelo emini. Ikolitshi lemisebenzi yezandla leli lilesigodlo salo eSouth Africa.

Kube yinjabulo ngoMgqibelo kuqeqetshwa abesifazane abedlula ikhulu kuzifundo ezibalisela i-Beauty Therapy, ukubhaka, Massage, lokunakekela abantu asebeluphele labagulayo.

Abafundi bebevela esabelweni sakoBulawayo, eMatabeleland North, laseMatabeland South.
IMangako Academy iqale ukufundisa abesifazane esigabeni seMangwe eMatabeleland South. Ukufundiswa kwabesifazane lokhu kusekela isinqumo sikaHulumende esokuphakamisa wonke umuntu, kuzo zonke izigaba, ikakhulu labo abasemaphandleni.

Ngobunengi babo, abesifazane babelempelaviki enhle, bejabula ngokuthola ulwazi oluzaphinda luphathise lemuli zabo kunye lomkhonomi. Mhla welanga lokuqeqetshwa, bekulabosomabhizimusi besifazane, abahlonitshwa abagoqela uNkosikazi Patescencia Vundla oweTrue Elegance, uNkosikazi Hlalani Mguni owayengummeli weMangwe Constituency, loNkosazana Simphiwe Vuyelwa Mguni ongukhansila eMangwe Rural District Council.

Abanye osomabhizimusi ababekhona nguCharity “Queen Masokisi” Zikhali, Moblessing, loPhumuzile Ncube. Bekulabo saziwayo njalo abakumisebenzi etshiyeneyo kuleli laseSouth Africa.

Umnikazi weMangako Academy, uCharity Tshuma uthe lesi yiso isikhathi sokuthi abesifazane bakuleli basukumele phezulu.

“Kubo bonke abantu besifazane abalapha kunye labo bonke eZimbabwe, lesi yisikhathi sethu sokuthi sikhanye ukuthi singumgogodla womnotho welizwe ngendlela ezinengi.

“Ngithe ngithathe lelithuba ukuthi ngincedise abanye bami lapha eZimbabwe ukuthi bafundele imisebenzi yezandla. Ngolwazi esilalo njengeMangako Academy, sikubone kulinyathelo elihle ukuthi sibe yingxenye yokuphakamisa abantu bakithi.

“IMangako Academy isikhona koBulawayo, ngakho ngithi abesifazane kabaze kithi bathole usizo lwempilo, baqale ukwenza imali, baphakamise imuli zabo,” kutsho uTshuma.

UNkkz Mguni uthe kuhle ukuthi abesifazane babe lempande, bathole ukuzenzela, hatshi ukulinda ukuphiwa imali ngomkabo.

“Ngikholelwa ukuthi umuntu wesifazane kumele abelempande kukho konke akwenzayo. Kumele sikhuthazane, sibe lokuhloniphana lokwabelana ulwazi kwezamabhizimusi. Ngithi masiphakamisaneni bomama, sivule amabhizimusi,” kutsho uNkkz Mguni.

Ukhansila, uVuyelwa Mguni uthe ukuvulwa kweMangako Academy kumele kube yinkuthazo kwabanengi.
“Ngikhuthaza omama bonke, ikakhulu esigabeni seMangwe lakwezinye indawo ukuthi basebenzise amathuba la. Akukhathalekile ukuthi umuntu uvela ngaphi, okuqakathekileyo yikuba lolwazi.”

Abafundi abaqeqetshiweyo abakhulume lephephandaba likazulu babike ngokujabula ukuthi sebekhangelele ukuthi bayevula amabhizimusi abo.

UNonhlanhla Moyo, ovela eMangwe uthe: “Ngithanda ukubonga ukuzimisela kweMangako Academy ngokuza lapha ukuzosiphathisa ukuthi sifunde, sithole ulwazi. Ngithembisa ukuthi kusiyafika lesi isikhathi ngomnyaka ozayo, ngiyabe sengilebhizimusi.”

Related Posts

Is the Personal Benefit Rule about ‘Any Amendment’ or ‘An Amendment to a Term Limit Provision’?

An Intimate Reading of Subsections (1) and (7) of Section 328 of the Constitution of Zimbabwe (2013) By Nomuzikayise Ngwenya This piece is confined to one question, a question of…

Abangu-769 abakhubazekileyo baqeqetshwa kweze-ICT

Sukulwenkosi Dube-Matutu ABANTU abakhubazekileyo abangu-769 sebeqeqetshwe kuzifundo ze-Information and Communication Technology (ICT) ngenhloso yokubenza babe yingxenye yomhlaba osebenzisa ubuchwephetshe. Ukuqeqetshwa lokhu kuqhutshwa yiPostal and Telecommunications Regulatory Authority of Zimbabwe (POTRAZ)…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×