Ukuhluzwa kogwalo

Ugwalo: Umendo, Olulotshwe NguBarbara C Makhalisa

Izifundo ziyaphethwa, Sikhumbuzo Dabengwa
Nxa sihluzisisa ugwalo lukaMakhalisa sithola ukuba wethula izinjongo ezimbalwa. Zona izinjongo ziyilokhu umlobi okwamsusa phansi wasuka waloba lolugwalo. Umbuzo uthi kuyini ayevele ekujongile? Kuyini ayefuna ukukupha umphakathi? Ekulobeni umfundi kufanele aqambe injongo eyodwa ayinanzelelayo. Kufanele injongo yinye ngayinye iladelwe yisisekelo esivela kugwalo ukuze agcizelele ukuba uyazi akhuluma ngakho.
Injongo yakuqala esiyithola ehloswe ngumlobi yikuxwayisa uZulu ngobunzima bomendo kulabo abenda bengahlolisisanga nxa zonke. Sibona kugwalo uGugu ewela ethandweni engahlolisisanga ijaha elinguNdaba elasuka lamphatha butshapha waze wadela watshiya umendo ngenxa yokuhlupheka.
Umlobi ubuye waletha enye injongo yokulimukisa abazali abathanda ukwendisa abantwana, ukuba lesisenzo sibi kakhulu. Sibona kugwalo uyise kaGugu efuqela uGugu ekwendeni ekhangelele inzuzo, kulempilakahle yomntwana. Uyala ukulalela ngokuhlutshwa kukaGugu ekwendeni esesaba izindaba zamalobolo ayesewawadla kudala.
Okunye okwakuhloswe ngumlobi yikulimukisa uZulu ukuba akukuhle ukuhlalelana khatshana kulabo abathatheneyo sebetshadile.
Sibona kugwalo uGugu etshada abuye asale ekhaya labantwana umkakhe esiyasebenza koBulawayo, afike athathekiswe ngamakhikhitha akhohlwe imuli yakhe eyayisekhaya.
Umlobi ujonge ukuxwayisa abathetheneyo ukuba kubi ukutshiya imuli ezandleni zabanye abantu bengelazo izindlela zokuziphilisa. Sibona uNdaba ephanyeka uyisekazi umlandu wokugcina imuli yakhe yena ezihlalele edolobheni engabathumezeli ukudla lemali yokuziphilisa, babengelamasimu angawabo kanye lezindlela zokuziselela.
Kugwalo umlobi ubuye abelenhloso yokufundisa abantu ukuba edolobheni abantu abananzi amasiko nxa kufiwe. Sibona uNdaba efelwa ngumntwana azile okwensukwana izihlobo zisasekhona zizebeka umntwana, emuva kwalokhu wabuyisana lesidandane sakhe phambi kukaGugu owayesebuhlungwini bokufelwa ngumntwana.
Umlobi uyasivezela enye inhloso kuZulu eyisixwayiso sokuba impilo edolobheni ikutshiya ejele nxa ungananzelelanga. Sibona uNdaba esilwa ebanga uJenny, ikhikhitha. Uyabotshwa angene ejele alahlekelwe ngumsebenzi kanye lendlu ngenxa yokungaziphathi kuhle.
Umlobi uyaqhubeka eveza enye yezinjongo zakhe kugwalo. Ujonge ukufundisa abatsha ukuba umuntu ukhethwa ngokukhangela inhliziyo hatshi udumo lobuhle ngoba bethi ikhiwane elibomvu libolile. Sibona kugwalo uGugu wathatheka ngoMpela, uNdaba owayedumile esikolo kodwa engelabo ubuntu, ubuhle benhliziyo njengoThulani.
Uhlose njalo ukunika ithemba ebantwini abawa phansi ekuphileni. Lokhu kuwa kufana lokukhubeka ubhuqeke phansi.Umlobi uhlose ukwazisa uZulu ukuba lanxa uke wawa, vuka uzithintithe, impilo iyaqhubeka. Sibona uGugu wawa wakhuma phansi ngomlomo, akazange wabhazalala phansi kodwa wavuka wenza izimanga. Wabuya wenda ngokutshada lomuntu amthandayo laye emthanda.

Related Posts

Adulterous woman orders hubby to rape daughter

Awoman from Esigodini who cheated on her husband arranged for him to rape her 17-year-old daughter to appease him. The couple, whose names are withheld for ethical reasons, was each…

Ugogo ‘uhlahlela’ umkakhe ngehloka

Yintatheli kaMthunywa UDLAME phakathi kwabathandanayo ezindlini luthinta lalabo asebeluphele! Kwenzakale udaba oluzwise abantu abanengi ubuhlungu lapho okubikwa ukuba ugogo oleminyaka engu-63 yokuzalwa, wesiqintini seMatshetsheni eGwanda, eMatabeleland South ebotshwe ngeviki edluleyo…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *