UMBONO : Ukufela ngaphakathi akusizi

ANGITHI nje babengasomi okhokho nxa babethi umntwana ongakhaliyo ufela embelekweni. Kunjalo nje, kodwa inengi labantu lisuka likutshaye indiva lokhu likubone njengamahlaya kodwa eqinisweni ukukhipha okusesifubeni kuhle ngoba yikho okungakusiza ukuba leyondawo ihlafunwe kuze kutholakale indlela yokuyixazulula.

Injalo impilo, abanye abantu basuka bazitshele ukuthi ikhanda elilamehlo liyazibonela bekhohlwe ukuthi inyathi ibuzwa kwabaphambili. Yikho-ke okudala ukuthi umuntu aphile lohlupho lwakhe ethi yimfalayo. Kambe uyabe ephila kuwuphi umhlaba ongaba lohlupho lwakhe yedwa engalubikeli ibandla?

Noma nje zikhona ezinye inhlupho esihlangana lazo emhlabeni kuba nzima ukuthi indaba enjalo uyiqalisele ngaphi ukuyibikela umuntu. Usizi yikuthi umuntu olohlupho olunjalo umthola esecikizekile bakithi ungaze uthi mhlawumbe kukhona okumdlayo ebusuku.

Empeleni alukho uhlupho ngaphansi kwelanga olungeke lulungiseke yikho nje abadala bethi koniwa ngomlomo kubuye kulungisiswe ngawo futhi.

Akudingeki ukuba nxa sekuthe kwaba lohlupho umuntu akhethe ukuquma impilo yakhe azibulale kumbe njalo ukuthi abulale lo omunye omphoxileyo ngoba lokhu kakuqondisi uhlupho kodwa yikubalekela indlela eyiyo yokululungisisa. Omunye uthi angazibulala atshiye ebhale incwadi esechaza lokho obekumudla. Kambe kuyabe kusasiza ngani lokhu njengoba ayabe esechithekile.

Kusuka kumangalise ukuthi nxa kungokwakhe yedwa kungani esekubikela abantu ngesikhathi sesifa. Kuhle kuvele ukuthi okwehlula amadoda kuyabikwa yikho nje abazibulalayo laba bekuveza bengakafi lokhu okubahluphayo.

Ngalokhu kuqakathekile ukuthi indaba yakho uyibikele abantu. Nxa ungafuni abantu bayazi kungcono ukuya kulabo abazi ngeze-counselling bakuncedise ukuthi ukuxazulule kanjani lokho okukukhahlamezayo.

Kwesinye isikhathi uthola umuntu ekhuluma yedwa aze anyikinye ikhanda asuke lapho ahlale okofuthelwayo. Isimanga yikuthi inengi labantu abanjalo ungaze umbuze ukuthi uhlutshwa yini umane azithele ngaqandayo nje asazi ukuthi kusuka kungeneni ebantwini.

Ngeqiniso kakho ongaphila yedwa kulo umhlaba okuchaza ukuthi uMvelinqangi wakwenza esazi ukuthi abantu bazaphila ngokududuzana nxa sebesezinhlungwini. Pho nxa suyafela ngaphakathi sabutho likaTshaka ungaphila kambe?

Noma nje abanye abantu befela ngaphakathi bethi bathembe ukuthi amathonga akwabo ayababona kodwa lawo ngeke wenelise ukuhlala ukhuluma lawo wodwa yikho kulezihlobo ngoba ngezokukuphathisa ebunzimeni.

Asazi lapho ngoba abaphansi kasikaze sibabone njalo kasazi ukuthi babona njani izinto. Kodwa kulokho esengike ngakubona akuvamanga ukuthi abakhuluma njalo bawuqede umnyaka bengabalandelanga abaphansi.

Usizi olukhona kulezinsuku yikuthi abantu sebephelile ngokuzibulala kunye lokubulalana ngenxa yenhlupho abahlangana lazo bezithulele. Kambe nxa isizwe siphela kangaka ngobani abazaphatha kusasa njalo ngobani abazakhulisa intandane zalabo abazibulalayo? Kungumbono kaMthunywa ukuthi kuqakathekile bakaMthwakazi ukuthi siguquke sakhe isizwe sethu ngembono eqotho.

Mahlabezulu akukho okomuntu oyedwa, konke ngokwabantu bonke noma kunzima njani indaba yakho ibikele abantu, ungahlupheki wedwa ngoba kusasa uzazisola ususithi ngabe wayikhuluma isatshisa.

Related Posts

Abangu-769 abakhubazekileyo baqeqetshwa kweze-ICT

Sukulwenkosi Dube-Matutu ABANTU abakhubazekileyo abangu-769 sebeqeqetshwe kuzifundo ze-Information and Communication Technology (ICT) ngenhloso yokubenza babe yingxenye yomhlaba osebenzisa ubuchwephetshe. Ukuqeqetshwa lokhu kuqhutshwa yiPostal and Telecommunications Regulatory Authority of Zimbabwe (POTRAZ)…

UMohadi uthakazelele ukusebenza kweKasambabezi Border Post

Sikhumbuzo Moyo eseBinga UMSEKELI kaMongameli welizwe uKhomuredi Kembo Mohadi uthe imitshina yakulezinsuku esetshenziswa eKasambabezi Border Post yenza umsebenzi uqhutshwe kuhle. UMsekeli uMohadi, ufike kulo umngcele eloMphathintambo wogatsha olubona ngokwenzakala kuleli…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×