Umbono Womthunywa: Abatsha kabalandele izibonelo ezinhle

NGENXA yokuguquka kwesikhathi inengi labatsha selibona ukungaziphathi sengathi yinto enhle kakhulu. Abantwana sebezinathela nje cala celeni baphaquze ngitsho lembanje kungabi ndaba zamuntu.

Ngenxa yalokhu abantu sebazibazela indlela zabo ‘‘ezilula’’ zokuthatha lokwenda. Lezinsuku abantu sebetshaya umazivelela nje umuntu amane azendise labakibo bengazi kuthi mhla kungavuka kungamanga kuhle umuntu aqukule imitshaqana yakhe alubhekise ngakibo.

Abanye khona ukwenda kumbe ukuthatha bavele abafuni lakuzwa ngakho ngoba bakubona kuyinto engabenqabela ukuthi bakholise impilo zabo ngokupheleleyo.

Into esuka ilibalwe linengi labatsha yikuthi akulamuntu ohlala emutsha. Njengoba abadala besitsho nje ukuthi yonke endizayo iyahlala phansi. Mhla kufika kuwe ukuthi sekumele uhlale phansi pho uzathini njengoba isikhathi sonke ubudlala ungalungiseleli ikusasa, khona uzaqala ukudinga umuntu wokwakha laye usugugile? Yena ofuna umuntu oseke watshukwa ngabanye ngubani?

Ukwakha umuzi kuhle njalo ukuthembeka kuzifungo zenu kuqakathekile, hatshi lokhu osekusenziwa ngenye intsha kunyampisa inhliziyo.

Kule iviki kulendaba yenina leLuveve okukhanya lathandana lendoda, ithe isigula lakhetha ukuthi limqedise ukuze lithole ilifa eliyilo elamenza wathandana layo lindoda.

Lokhu kutshengisa ukuthi uthando lweqiniso lwalungekho kulobubudlelwano yikho nje inina leli libe lamandla okubulala ngoba lingasenelisi ukuqhubeka lisonga umkalo obengasaphathekanga kuhle emzimbeni.

Isenzo senina leli sitshiye abazali balo bezisola befisa lokuthi aluba umhlaba uyavuleka ubaginye. Konke lokhu kubangelwa yikuthi umuntu ungene emendweni ngokuthanda ukuhlala kuhle hatshi ngoba ubemthanda omunye wakhe.

Kuqakathekile njalo ukuthi sinanzelele okubangela ukuba umuntu acine seziphatha ngale indlela yikuthi uyabe efuna ukusetshenzelwa engafuni ukuzisebenzela yedwa.

Umuntu angafunda ulakho ukuziphilela impilo ayifisayo kungakho-ke kuqakathekile ukuthi abatsha baziphe ingqobe yokuqala bafunde bengakakhi imizi.

Angithi nje kuminyaka embalwa edluleyo sizwe ngendodakazi kaMongameli welizwe, uBona owaqakathekisa njalo wazimisela ezifundweni zakhe kuqala, kukanti kubukeka sengathi ulakho konke angakufisa empilweni yakhe. Wena okungakwehlula ukuthi lawe ulwise uze ufike kulelozinga kumbe wedlule lapho kuyini?

Phela lezinsuku inengi lamantombazana alisafiki lakuFomu 4, abantu sebejahe umendo. Akusi lamendo futhi ngamapoto ngoba zingabheda umuntu ubuya athuthe abuyele ngakibo.

Kuqakathekile ukuthi abantu baye esikolo. Into emangalisayo yikuthi wonke umuntu ufuna ukuthatha kumbe ukuthathwa ngumuntu ofundileyo. Labanye ababaleka esikolo bakhala ngezifundiswa. Kambe isifundiswa singafulathela umuntu wezinga laso sinamathelane lempumputhe?

Kanengi akwandisanga ukuba njalo. Asazi kumbe wena ongafuni isikolo uzayithola indlamabala ekuthandayo. Asazi njalo njengoba inhlanhla zabantu zitshiyana.

Related Posts

IBosso ibonga abasekeli

Nkosilathi Sibanda IQEMBU leHighlanders selibonge bonke abasekeli balo abahambe eGweru ukuyakhuza iqembu kumdlalo walo leTelOne ngoMgqibelo. Kumbiko okhitshwe liqembu ngoMvulo ekuseni, iBosso ithe uthando lwabasekeli kaluqhubeke, njalo lukhuthaza abadlali, abaqeqetshi…

Kulimele abangu-20 kungozi yomgwaqo eMahatshula

  Raymond Jaravaza ABANTU abangu-20 balimele ngemva kokungena kungozi yomtshova lenye imota eyenzakale emgwaqweni omkhulu osuka koBulawayo usiya eHarare, eMahatshula ngoMvulo ekuseni. Umqondisi weBulawayo Fire Brigade, uMnumzana Mhlangano Moyo uthe…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×