Umbono woMthunywa: Ingane iyatshaywa ingaphambanisa

NGOKWENKOLO yesiKhristu kuvunyelwe ukuthi ingane uyitshaye ngoswazi nxa iphume endleleni. Lasesintwini lokhu kuvunyelwe njalo kuyingxenye yempilo. Ngaphandle kwalokhu ukulawula abantwana kuqakathekile ukuze bakhule bezihlonipha njalo behlonipha abanye abantu. 

  Batsho abadala bathi isigogo sigoqwa sisemanzi, lakanye lokhu kuliqiniso. Umntwana utshengiswa indlela esesemncane aqondiswe lapho enze amaphutha ukuze kusasa akhule abe ngumuntu ohloniphekayo njalo owazi ukuphatha abantu. Kulezinsuku khona sinanzelela ukuthi kulabantwana abangasatshaywayo ngoba kuthiwa lokhu yi-child abuse. Lasezikolo kulalapho okungasavunyelwa khona ukuthi ababalisi batshaye abantwana ngoba kuthiwa bangabalimaza. Thina sikhulile sinje sakhula sitshaywa ngabadala emakhaya, sibi sabomakhelwane nje labo babethi bangabona angani usuphambuka baphange badinge uswazi bakutshaye uhambe endlini usuqondile. Kulezinsuku abantwana ngeke ubakhuze nxa bengasibo bakho, bahle bakutshele ukuthi awusimzali wami. Lokhu kutshengisela ukuthi abaselabo ubuntu. Abasafundiswa ngobuntu obuthi umntwana ngumntwana wesigaba sonke, kasi womzali wakhe kuphela. Angaphumelela wonke umuntu esigabeni uphumelele. Angehluleka kunjalo wonke umuntu uyahlulukelwa. Kungakho-ke labo abafuna kubekwe umthetho wokuthi abantwana bangatshaywa bafuna ukuthi kwakhiwe isizwe sezigelekeqe ezingelamthetho njalo esingalawulekiyo. Angithi nxa utshaya umntwana umtshaya ngothando, kawutshayeli kubulala. Ukwenza ngoba ufuna azi ukuthi akwenzileyo akulunganga ukuze angaphindi akwenze futhi. Yebo kuliqiniso ukuthi kwezinye izikhathi uyamkhuza nje ngamazwi kodwa uswazi kumele luke lukhale embadlaneni yakhe ukuze azi okulungileyo lokungalunganga. Akulangane okungathiwa iyahlukunyezwa nxa itshaywa nxa iqondiswa ekhaya. Kuliqiniso ngakolunye uhlangothi ukuthi kulabanye abazali kunye labantu abatshaya izingane ngenhloso yokuzihlukumeza kodwa umzali othanda umntanakhe nxa emtshaya uyabe emqondisa nje hatshi ukumhlukumeza. Labo abahlukumeza abantwana emphakathini kumele babotshwe, ngitsho phela labo abahlala betshaya abantwana yiloba bengenzanga lutho. Uchuku olungaka aluvunyelwa njalo lwandise ukubakhona nxa umzali oyedwa esethe wathatha umfazi omutsha kumbe owesifazane esethethwe ngenye indoda engasi mzali wabantwabakhe.

Uswazi alukaze lubulale mntwana kungakho-ke asiqhubekeni sibatshengisa indlela abantwana ngokubatshaya kancane ngoswazi nxa bethe balahleka. Umntwana umtshaya ngothando uthi ungaqeda lapho umthathe umtshele ukuthi umtshaye ngoba uyamthanda njalo lokhu akwenzileyo kumele ahlale esazi ukuthi akulunganga. Akulamntwana ophambanisekayo angakhula etshaywa ngothando. Lokhu okokuthi abantwana bangatshaywa yimfundiso yabantu bezizweni engasoze yafa yasiphathisa thina njengoMthwakazi.

Related Posts

Akulalwa ngeCardinal X25 koBulawayo

  Nkosilathi Sibanda “Angilayo imbali” Le yiyo ingoma ezabe ihlatshelwa ngesikhathi iqembu lomculo elilodumo kulezinsuku elivela eSouth Africa, iCardinal X25, lithokozisa abalandeli balo ngoLwesihlanu, kwenye ihotela koBulawayo. ICardinal X25 itshintshana…

Ikhefu elitsha iMunhumutapa Day

  Nkosilathi Sibanda UHULUMENDE usebike ukuba umhlaka 15 Mpandula usezakuba likhefu elisemthethweni elizweni njalo lizabizwa ngokuthi yiMunhumutapa Day, kuqalisa lonyaka. Ilanga leli lihambelana lokuzalwa kukaMongameli Emmerson Mnangagwa, njalo uHulumende uthe…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *