Umbono woMthunywa: Kwabulawana mahlayana nje kutheni?

KUYADANISA ukuthi abantu sebebulalana mahlayana nje. Ukufa sebekuthatha lula osekubangela ukuthi abantu bakhulume ngokufa kwabantu ukusa kwamalanga.

Kudala ilizwe lisahleli kwakuthi abantu nxa belohlupho babikele abadala kuhlalwe ebandla udaba lulungisiswe anduba labo abaxabeneyo baxolelane ngoba phela abadala babekholwa ukuthi okwehlula amadoda kuyabikwa, babekukholwa njalo ukuthi injobo enhle ithungelwa ebandla.

Kuthe sokulemithethwandaba ezinye indaba zasuka ukuba zithoniswe emadale zasiwa phambi kwabomantshi ukuze bazixazulule. Kuthi lowo ophambanisileyo ajeziswe ngokufaneleyo.

Pho isimanga ngesokuthi nxa abantu bezabulalana bebodwa bethi ngoba bebecunukile umthethwandaba  bathi uzanceda bani?

Bona laba abantu abayabe bebukele bayabe besizwa njani bebona abantu bedlephana baze babulalane?

Lokhu kuyadanisa ikakhulu nxa sikhangela ukuthi abantu abandise ukuchitha igazi ngabasakhulayo.

Akusapheli ngitsho iviki iphephandaba likazulu lingamumathanga udaba lomuntu obuleweyo endaweni ethile kuleli.

Isimanga yikuthi bayabe bekhona abantu bebukele kukanti bekumele baphange bagijime bayebikela abantu abangaphanga bavimbele abantu abalwayo.

Abanye njalo nxa sebemi phambi kukamantshi besetheswa icala lokubulala bayabe behlulukelwe betshela umantshi ukuthi bona babengajonganga ukubulala umuntu kodwa bebefuqwa yinzondo lokufuthelana ngesikhathi bedala lelo cala.

Loba lokhu kuliqiniso kodwa phela umuntu uyabe esefile kungela ngitsho lokuthi umphefumulo wakhe ungabuyiselwa njani ukuze izihlobo labangane baxole.

Kuvele ukusebenzisa amandla kuyingozi njalo kutshengisa ukungakhaliphi kwalowo muntu. Yibo laba abantu abacabanga ngenhliziyo hatshi ngengqondo.

Kuyinto enhle ukuthi abantu bangacunulana bazame ukubonisana bakhulumisane kuhle. Kungenzeka yebo ukuthi omunye wabantu abaphambaniseneyo esefuna ukusebenzisa amandla kumbe esephakamisa ilizwi kodwa-ke lo omunye kuhle aphange axolise ukuze lalo ozondileyo azinuke amakhwapha.

Kuyonale iviki kuphephandaba lethu simumethe udaba lwendoda yeNyathi ebulewe ngokugwazwa ngepiki esiswini  izama ukulamula amadoda abesilwa. 

Akutsho ukuthi nxa umuntu elamula uyabe ephambanisa ngaso sonke isikhathi.

Kwesinye isikhathi umuntu uyabe elamula esenzela ukuthi lo olwayo aphole anduba bakhulume bazwanane.

Isijeziso sokubulala umuntu kumbe esokulimaza umuntu ngenhloso yokumbulala sikhulu. 

Kuqakathekile-ke ukuthi abantu bahloniphane njalo bazwisisane ukuze kusasa bangabambani ngentamo.

Yebo njalo abantu ngeke baphila bengaphambanisani kodwa phela kuhle umuntu wonke azi ukuthi ukusebenzisa amandla kumbe udlakela akulungisi lutho.

Kungakho-ke kulithemba lethu ukuthi abantu bazalungisisa indaba zabo hatshi ukuthi babulalane bebanga indaba ezingatsho lutho.

Related Posts

UMongameli uMnangagwa uqeqetsha abafundi beNUST abangu-2 570

Yintatheli kaMthunywa KUME konke koBulawayo, kwaba yinjabulo mgoLwesihlanu kuqhutshwa umbuthano wokwetheswa kwezicoco zemfundo kubafundi beyunivesithi ye-National University of Science and Technology. Abafundi abangu-2 570 baphiwe incwadi zabo zokuqeda izifundo nguMongameli…

Iminyaka emithathu ejele, bezama ukubulala isisebenzi

  Nkosilathi Sibanda KULAMADODA amabili akoBulawayo agwetshelwe ukuyahlala ejele iminyaka emithathu kulandela ukuzama ukubulala enye indoda abasebenza layo. Lokhu kuvele ngesikhathi uNjabulo Mpofu (31) owelokitshini leMabuthweni lo Clinton Mlilo (27)…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *