Nkosilathi Sibanda
ULIMI lwesiNdebele ngeke lwatshabalala nxa abalobi bengakhuthalela ukuqhubekisela phambili ngokwethula ukuphila kwabantu, amasiko lemikhuba lengqubekela phambili kazulu.
Lokhu kubonakala ngokuvela kwengwalo ezintsha, ezethula izehlalakalo emphakathini, kusetshenziswa indimi zomdabu. Omunye wabalobi asebekhuthalele ekuphakamiseni ulimi nguVumani Sikota Dube.
UDube ngumlobi aphinde aphathe isikhundla sokuba ngu-Major kubutho leZimbabwe National Army.
Isihloko sogwalo lwakhe lwakuqala sithi, Umuntu Kalahlwa.
Intatheli yephephandaba likazulu uNkosilathi Sibanda (NS), ixhumane lomunye wabahleli bengwalo uSamantha Nunu (SN) ochaze ngokumunyethwe ludaba lukaDube lokunye.
NS: Sichazele kabanzi ngogwalo lukababa uMajor Vumani Sikota Dube.
SN: Isihloko sogwalo siyisitsho esaziwa phose ngabantu bonke jikelele. Ugwalo lumumethe inkemenkeme yodaba olwavelela omunye umlingiswa kulandela ubugovu lolunya lwenyoka ayelalo kwabanye abantu bosendo lwakhe.
Ekwenza konke lokhu, wayelibala izaga lezitsho zikaMthwakazi ezithi izandla ziyagezana, kusasa kuyizolo lokuthi intandane ziyacezulelana izambane.
Kulezelamani kulolugwalo ezazuza inzalo ngezikhathi ezitshiyeneyo kungalandelananga njengokuzalwa kwabo. Esikhundleni sokuthakazelela lowo osecine laye ebusiswa ngengane, kuqubuka ulaka lomoya wobugovu ophetha udale amadlinza kungabindaba zalutho kukanti empilweni yabantu kulokholo lokuthi okufayo yinyama legazi lamathambo.
Umoya ukhona kodwa ngamehlo ethu enyama asenelisi ukuwubona, wona uyabe usikhangele kuthi kwabalungileyo uyabe ubavikela, kwababi uyabe uvula amasango enhlupheko ezibanzi.
Ukubekezela lokunakakela abayizigudula kuletha izivuno ezikhwabithekayo kwabasizayo lakulowo owenyulwe emlonyeni wengwenya elenyanga ezimbili ingadli. Lesi sivuno sigcwalisa isitsho esithi,
“Yekela umlilo uphole ukuze izinja zikhudumale.”
NS: Yikuphi esikufunda kulolugwalo, lokunye esijwayele ukuhlangana lakho empilweni, okuvezwe ngumlobi?
SN: Ugwalo luqhubeka luveza imvuzo yezenzo ezimbi, okubalisela ekubizweni ngamagama alandelana lezenzo ezimunyu. Abanye bayahleka bebona okwakuzindonga sokungamazibuko, isisu sikaManyosi sesibohlile wasala eselilamba lidlile. Lokhu kuvumelana lamazwi achasisa ukuthi ubulembu yisinanakazana eseyisekayo kakhulu kodwa nxa buthe babambana, buyeluka umbule ongajimba isilwane esilebhonga elethusa ihlathi.
Kulezinto eziyisikhombisa empilweni yabantu ezivezwa lugwalo, ukuzwa ngendlebe, ukubona ngamehlo, ukuzwa ngokubamba ulutho ngezandla, ukuzwa ukudla ngolimi, ukuzwa ngomzwangedwa, ukuhleka lothando.
Ugwalo lumumethe imfundiso, ukuzithokozisa lokulondolozwa kwamasiko esiNtu kunye lokusetshenziswa kolimi lwesiNdebele oluhlabusayo ukuze ofunda lolugwalo asale elomdlozela. Imfundo iyisikhali esingaguqula umhlaba njalo kumele sikhangezane ulwazi njengoba lasencwadini eNgcwele kuHosiya 4 v12 kuchasisiwe ukuba umuntu ongelalwazi uyatshabalala. Izehlakalo zempilo zabalingiswa abakugwalo lwethu ziyasivezela ukuthi kumele sibekezele.
Mayelana ngoMajor Vumani Sikota Dube:
Umlobi uVumani Sikota Dube uzelwe mhlaka 11 November 1972 eSilalatshani koGodlwayo, emulini yamantombazane alitshumi lanye labafana abathathu, yena engowesitshiyagalolunye. Wenze imfundo yakhe yaphansi eMganwini Primary khonale eSilalatshani kusukela ngo-1980 kusiya ku-1986.
Ngo 1987 kusiya ku1990 wenze imfundo yakhe yaphezulu eJZ Moyo High waphumelela kuhle, kwathi ngo 1991 wasebenza kunkampani yakoSwift eqogelela imali yokuqhubekela phambili ngemfundo.
Ngo-1992 kusiya ku1993 wenza i-Advanced Level eFoundation Technical College waphumelela njalo.
Ngo-1995 kuZibandlela wangena kubutho lesizwe ZNA elibutho lakuqala, wakhula ezikhundleni waze wagcotshwa esiba nguCaptain ngowayenguMongameli welizwe njalo eyindunankulu yebutho umuyi njalo eliqhawe lesizwe uRobert Gabriel Mugabe.
Eloba lolugwalo lwakhe lwakuqala, aluqale ngo2022 ubesekhuphukile esikhundleni waba nguMajor okuyisikhundla alaso kuze kube lakhathesi, ekhipha lolugwalo ngokusemthethweni.
Umlobi utshadile, wabusiswa ngezingane ezine, amantombazane amabili labafana ababili.




