UFUNA ubulungiswa umdeni weMaphephetheni, eNanda, umfundi ezibulala ngemva kokukhala ngokuthunjwa lokudlwengulwa ngabasolwa abaziwayo, abasebenza embonini yamatekisi.
U-Athabile Khanyi (17) obefunda uGrade 11 esikolo seMakhapha Combined endaweni, utshonele esibhedlela esiKwaMashu, iDkt Pixley Ka-Isaka Seme Memorial ngoLwesine, kulandela ukuphuza inqwaba yamaphilisi.
Elandisa ngesehlakalo udadewabo kamufi, uNkszn Ntombifikile Mthembu, uthe abasolwa ababili, abagagule ngamagama umufi, bamthumba ngetekisi umufi mhlaka 6 Nhlangula, 2025, bemfica ezimele esitobhini.
“Baze bambuyisa ngoMvulo mhlaka 9. Wafika ekhaya watshela umdeni ukuthi ubethunjwe obani futhi bamdlwengula betshintshana ngaye,” kutsho uNksz Mthembu.
Uthe umdeni awuzange ukuthathele phezulu owawukutshelwa umufi, uzitshela ukuthi uqamba amanga, ubeziyele ezindaweni zakhe.
“Ebona ukuthi akekho omkholwayo, uvele waya emzini kanina, oseduze lasekhaya. Wafike wabhala incwadi echaza ngakho konke okumehlele, wase ephuza inqwaba yamaphilisi,” kutsho yena.
Uthe kwase kuyizikhathi zantambama ngesikhathi unina emfica esesimweni esibi kodwa esaphila.
“Waphinde watsho ukuthi kwenzekeni kodwa ebonakala ukuthi uxinekile ngoba ephalaza ngakho wonke umuntu ngaleso sikhathi wayesekhathazeke ngesimo sempilo yakhe,” utsho kanje.
Uthe unina wathola lencwadi lapho umufi ayechaza ngakho konke okumehlele.
Uveze ukuthi bamusa emtholampilo wendawo, owathi uma umhlola wathola ukuthi usechama igazi, wamdlulisela esibhedlela iMahatma Gandhi Memorial, sona esamdlulisela eDkt Pixley Ka-Isaka Seme Memorial ngoLwesithathu.
Umufi ugcine etshonela kulesi sibhedlela ngoLwesine. Kuthiwa abezempilo bathe isibindi sakhe sivele sehluleka, ngenxa yobunengi bamaphilisi awaphuzile.
Kuphinde kwavela lokuthi kukhona izidakamizwa abasolwa abamgxisha zona ngesikhathi bemthumbile.
“Kuvele lokuthi ubedlwenguliwe ngempela ngabantu abehlukene,” kutsho uNksz Mthembu, lokhu kufakazela akutshilo encwadini umufi, njengoba ethe babetshintshana ngaye.
“Sibuhlungu ngokwenzeke ku-Atha. Okusiphatha kabi kakhulu ukuthi abasolwa bayaqhubeka ngempilo zabo sengathi abenzanga lutho olubi,” utsho kanjena.
Uthe omunye umsolwa usebenza erenki yamatekisi eMaphephetheni, kuthi omunye abe wusicabha.
“Sibona sengathi amapholisa asicekela phansi. Bonke ubufakazi abunikiwe kodwa awababophi abasolwa. Uma siwabuza athi asaphenya noma asizibe. Asazi ukuthi yini ayiphenyayo,” utsho kanje.
Kuthintwa usihlalo wophiko lwabesifazane iCivil Society esifundeni seTheku, uNksz Nokuthula Cele, uthe badumele futhi bacasukile ngesenzo sabasolwa.
Uthe okubakhathazayo ukuthi akuqali ukuthi babikelwe ngesigameko salolu hlobo eMaphephetheni.
“Sibuya siphindelela ngezehlakalo zalolu hlobo kule ndawo. Okubi ukuthi asibuboni ubulungiswa. Amacala ayalandelelwa kodwa kungafinyelelwa esiphethweni. Umnyakazo size siwubone uma udaba silusukumela siyizinhlaka ezilwa nokuhlukunyezwa kwabesifazane nezingane,” kutsho uNksz Cele.
Uthe bengomama sebeyasaba ukuthuma izingane zabo ezitolo.
“Indawo yaseMaphephetheni isemakhaya kodwa ilezigameko ezinyantisa igazi,” utsho kanje.
Ukhale langedlanzana eleseka abantu abasuke besolwa ngobugebengu obubucayi endaweni, kubona wabalula imindeni yabasolwa labelaphi bendabuko.
“Izinyanga labelaphi abayeke ukunika abasolwa ngamacala umuthi wokuthi baphume phambili emacaleni. Ngalokho babulala amandla ethu siyizinhlaka ezilwa lesihlava. Ngaphezu kwalokho, abehlukene nabantu ababulala abagilwa bephila,” kubeka uNksz Cele.
Uthe uhulumende akalungise eyokuphuza ukuphuma kwemiphumela yolibofuzo ngoba layo iba lomthelela emacaleni afuze lawa.
Ukhale nangamadoda angafuni ukuzibandakanya emibhidlangweni yokulwa nesihlava sokuhlukunyezwa kwabesifazane nezingane.
Uthe namuhla umphakathi okuhamba phambili kuwo abafundi uzoba nokhukhulelangoqo wemashi, waveza ukuthi izosuka enkundleni yezemidlalo endaweni iya erenki yamatekisi, lapho okuthiwa kusebenza khona abasolwa, bese iphetha esiteshini samapholisa eNanda, ukuyowanika uhlu lwezikhalazo
Sishicilele amaphoyisa engakaphenduli imibuzo mayelana nalesi sehlakalo. I
solezwe.




