YiNtatheli kaMthunywa
ABABALISI sebekhalaze ngokwehla kwezinga lokupasa laboGrade 7 bomnyaka ka2020 kungakho sebekhuthaze uHulumende ukuthi asebenzisane lamankampani abomakhalekhukhwini ukuze idatha yezifundo zebulenjini ithengeke.
Izinga lokupasa elizweni liku-37,11 phesenti nxa kuqathaniswa lesilinganiso se-46,9 phesenti somnyaka ka-2019 okuveza ukwehla nge-9,79 phesenti.
IZimbabwe School Examination Council (Zimsec) iveze ukuthi nyakenye abantwana ababhale imihloliso kaGrade 7 bangu-327 559.
Inani leli liqanse ngesilinganiso se-1,35 phesenti kulangomnyaka ka2019 lapho okwabhala abantwana abangu-323 207.
UMkhokheli weZimbabwe Teachers Association (Zimta) uMnumzana Richard Gundani uthe ukwehla kwezinga lokupasa labo Grade 7 kubangelwe yizizatho ezigoqela ukuvinjwa kwabantu ezindlini okubangelwe lubhubhane lweCovid-19 kanye lokwehluleka kwababalisi ukusebenza.
“Izikolo zavalwa ngesikhathi sokuqhamuke ubhubhane lweCovid-19. Ngesizatho lesi ukungenelisi ukuthola izifundo zebulenjini, ukungabikhona kwamathuba okufunda kanye lokuswelakala kwababalisi ngenxa yokwehluleka ukusebenza, inengi labafundi bezikolo zikaHulumende kanye lezemaphandleni bacezwa kunhlelo zokufunda ngoba babengenelisi ukukhokhela indleko zokufunda (extra lessons) njalo lokhu kuphambanise impumela yaboGrade 7 jikelele,” kutsho uMnu Gundani.
Uthe ukuze kuguqulwe ukwehla kwezinga lokupasa kuyadingeka ukuthi kukhuthazwe ababalisi ngokubanikeza iholo elihloniphekayo, ukudlulisela phambili imihloliso nxa kulenhlekelele ukuze abafundi bathole isikhathi esaneleyo sokulungiselela, ukutholisa abafundi impahla yokufunda.
UMnu Gundani uthe kuyadingeka ukwabiwa ngokulingana kwemali kanye lempahla ephathisa ekusebenzeni ikakhulu ezikolo ezisendaweni eziswelayo ukuze kuvinjwe ukukhula komahluko phakathi kwabacebileyo kanye labampofu loba abemaphandleni labasemadolobheni.
“Ukuzimisela kwabafundi kanye labazali kungesinye isizatho esiqakathekileyo sokuphumelela. Ikharikhulamu entsha idinga ukuthi abazali badlale indima ebonakalayo ekusekelini isikolo kanye lomfundi. Aluba imihloliso le yadluliselwa phambili abafundi bebezathola isikhathi esaneleyo njalo lempumela ibizakuba ngcono,” kutsho uMnu Gundani.
UNobhala jikelele we-Amalgamated Rural Teachers’ Union of Zimbabwe (Artuz) uMnumzana Nation Mudzitirwa uthe abafundi kabazange bathole isikhathi esaneleyo sokufunda nyakenye.
Uthe kusukela ngenyanga kaZibandlela kusiya kuMbimbitho, ababalisi abanengi bebengenelisi ukuya emsebenzini kuthi kusukela ngenyanga kaMbimbitho kusiya kuMpandula izikolo bezivaliwe ngenxa yokuvinjwa kwabantu emakhaya ngeCovid-19.
“Izikolo zivulwa ngenyanga kaMpandula kwakulokhu kulokungazwanani phakathi kwababalisi kanye lomqhatshi ngenxa yeholo kungakho ababalisi babengayi emsebenzini futhi.
“Kungakho abafundi babanjwa ngamandla ukuthi babhale imihloliso yabo bengaqedanga izifundo zonke.
Njengenhlanganiso sikhuthaza ukuthi nxa singabhekana lobunzima obufanayo, imihloliso kumele idluliselwe phambili ukuze abafundi bathole isikhathi esaneleyo sokulungiselela,” utshonjalo.
UNobhala wenhlolisiso kunhlanganiso yeProgressive Teachers’ Union of Zimbabwe (Ptuz) uMnumzana Josiphat Gwezhira uthe ukuze kuthuthukiswe impumela yabafundi, kuyadingeka ukuqala uhlelo lokuhlola okuqhubekayo.
“Izifundo zemsakazweni kanye lezikamabonakude bezingumbono kusilinganiso sabafundi abangaba yi-80 phesenti.
Abanye badinga ababalisi ababebafundisa abanye njalo benza izifundo zebulenjini kodwa lokhu kuyadula kubabalisi ngitsho lakubafundi, bonke kabenelisi ukuthenga i-data.Kusiya phambili kuyadingeka ukuthi kube lendlela zokufunda ukuze kubhadalelwe isikhathi esilahlekileyo ngenxa yobhubhane lweCovid-19 kanye lokwehluleka kwababalisi ukusebenza.
Kumele sisebenze ndawonye njengababalisi, abafundi kanye loHulumende. UHulumende kumele akhulumisane lamankampani abomakhalekhukhwini ukuze kube labomakhalekhukhwini abathengekayo loba ama-tablets kanye le-datha ukuze bonke abafundi benelise ukufunda ebulenjini,” kutsho uMnu Gwezhira.




