Ethel Ncube
INGCITSHI kwezokulima sezixwayise abalimi ukuthi bazame ukulima inyawuthi ngoba yenza kuhle endaweni ezilezulu elilutshwana futhi ilenzuzo emangalisayo.
UMnumzana Edward Chikwaya ongu-agricultural extension officer kunhlanganiso ye-Zimbabwe Development Democracy Trust ukhuthaze abalimi ukuthi balime inyawuthi ngoba ilenzuzo. Uthe inyawuthi yenza kuhle.
“Sikhuthaza abalimi ukuthi balungise amasimu abo bengakahlanyeli. Inhlanyelo layo kumele ilungiswe masinyane ukuze nxa suhlanyela ungahlupheki.
“Nxa uthenga inhlanyelo yenyawuthi uyabatshela ukuba ufuna inhlanyelo engadliwa zinyoni ukuze zingakuhluphi,” kutsho uMnu Chikwaya.
Uqhubekele phambili esithi inyawuthi ilendlela ezimbili abalimi abangazisebenzisa ukuyihlanyela.
“Kulendlela ezimbili zokuhlanyela inyawuthi ezigoqela ukuhaza inhlanyelo uhambahamba ensimini.
“Indlela yesibili yokuhlanyela inyawuthi umlimi kumele ayenze imigelo eyi-15 kusiya ku-20cm ukutshona ebesehaza inhlanyelo yakhe phezu kwemigelo.
“Okunye njalo ukwenza imigelo kuyasiza ekugcineni amanzi izulu lingana njengoba inyawuthi ilinywa endaweni ezilezulu elilutshwana ezigoqela uRegion 4 lo Region 5,” kutsho uMnu Chikwaya.
Uthe indlela lezi zombili zokuhlanyela zifuna umlimi asebenzise ikhuba (harrow) ukuze egqibele inhlanyelo abesemelela ukuthi imile njalo imila ngemva kwamalanga alitshumi.
Uthe inyawuthi ilinywa kumhlabathi omhlophe futhi ovundileyo njalo ithatha isikhathi ukuze ivuthwe.
“Inyawuthi yenza kuhle kumhlabathi otholakala eGwanda, eGaranyemba.
“Inyawuthi iyaphuza ukuvuthwa njalo ithatha inyanga ezingu-4 kusiya ku-5 ukuze ivuthwe njalo ivunwa inyanga ezimbili kusiya ngobumanzi bendawo,” kuphetha uMnu Chikwaya.




