Abalimi begwayi Matabeleland South bathola iUS$140k

YiNtatheli kaMthunywa

ABALIMI besigabeni seMangwe kunye le Bulilima esabelweni seMatabeleland South sebethole i-US$140 000 ekuthengiseni isilimo segwayi.

Abalimi abancane abedlula i-120, inengi labo kungabesifazana kunye labafelokazi, baqale ukuthengisa isilimo segwayi eBitumen World Training Centre, eMarula.

Umkambo wokuthengiswa kwegwayi wokuqala eMarula wavulwa ngenyanga kaNkwenkwezi.

Lokhu kwenza kwaba lokujabula okukhulu kulandela ukusungulwa kokulinywa kwegwayi endaweni ezinkulu eMatabeleland South.

Umkhankaso lo owaqala ngesigaba sokulima sika-2023/24 kulabalimi abangu-17, usuthuthukile nanko sokulabalimi abedlula i-122 abasuka ezigabeni eziseBulilima le Mangwe, asebelima isilimo lesi.

Umkhankaso lo oqondiswa yi-Tobacco Industry and Marketing Board (Timb) kunye lomsekeli i-Atlas Agri, iphurojekithi le isungule ukulinywa kwesilimo esiletha imali masinya kodwa sichaza lokho okungenzakala ezindaweni ezilugwadule osekulesikhathi eside kuthiwa kazivumi ukuba kulinywe igwayi.

“Kuzofika khathesi sokulethwe igwayi elibizwa ngokuthi yi- yi-Natural Cured Virginia (NCV) eliyisilinganiso se-9 170 232 kilogrammes eMarula, esabelweni seMatabeleland South.

“Igwayi leli lenze abalimi bathola imali engange US$141 203. Lokhu kuveza ukuthi igwayi liguqula impilo zabantu ezigabeni zonke zelizwe,” kutsho i-Timb esitatimendeni.

Ukulinywa kwegwayi bekuvame ezabelweni seMashonaland ngoba izulu lilinengi khona futhi kulomhlabathi ovumayo.

Isabelo seMatabeleland South singesinye sendawo ezomileyo kakhulu elizweni njengoba izulu lisina ngendlela engaqondakaliyo okucina kubangela indlala izikhathi ezinengi.

Related Posts

Is the Personal Benefit Rule about ‘Any Amendment’ or ‘An Amendment to a Term Limit Provision’?

An Intimate Reading of Subsections (1) and (7) of Section 328 of the Constitution of Zimbabwe (2013) By Nomuzikayise Ngwenya This piece is confined to one question, a question of…

Abangu-769 abakhubazekileyo baqeqetshwa kweze-ICT

Sukulwenkosi Dube-Matutu ABANTU abakhubazekileyo abangu-769 sebeqeqetshwe kuzifundo ze-Information and Communication Technology (ICT) ngenhloso yokubenza babe yingxenye yomhlaba osebenzisa ubuchwephetshe. Ukuqeqetshwa lokhu kuqhutshwa yiPostal and Telecommunications Regulatory Authority of Zimbabwe (POTRAZ)…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×