Bhekimpilo Tshalibe
AMAGWILI yisilimo esithandwa ngabantu abanengi kuleli, esingenza umlimi ohlakaniphileyo azitshayele inzuzo enhle nxa angasilima.
UMnumzana Mduduzi Dube ongu-Agronomist kunkampani ye Agriseeds ukhuthaze abalimi ukuthi balime amagwili ngoba yisikhathi sawo njalo bengazitholela inzuzo emangalisayo ekuwalimeni.
Uthe amagwili kawahluphi ukulima njalo angalinywa ngezigaba ezehlukeneyo zomnyaka ezibalisa ngenyanga kaNhlolanja kusiya kuMabasa esiyavunwa ngenyanga kaNhlangula ungqwaqwane engakaqalisi kumbe alinywe ngenyanga kaNtulikazi kusiya kuNcwabakazi esiyavunwa ngenyanga kaLwezi. Amagwili angalinywa njalo ngenyanga kaLwezi esiyavunwa ekupheleni kokuna kwezulu,” kutsho uMnu Dube.
Uqhubekele phambili wathi amagwili alemihlobo eminengi etshiyeneyo.
“Amagwili alemihlobo etshiyeneyo egoqela i-Montclaire, leBPI, le pimpernel, le Inyanga amethyst, le garnet, le jasper kanye le diamond,” kutsho uMnu Dube.
Uthe ukhuthaza abalimi ukuthi nxa behlanyela amagwili abo bawehlukanise kuhle ngoba engafuni ukuminyana.
“Sikhuthaza abalimi ukuthi nxa bangamilisa inhlanyelo yabo nxa sebewagxumeka bawehlukanise nge-90cm phakathi kwemizila kuthi amagodi atshiyelane nge-30cm kuthi njalo amagodi kumele atshone nge-7 kusiya ku-10cm kodwa nxa kuyisikhathi sebusika kumele atshone nge-15cm,” kutsho uMnu Dube.
UMnu Dube uthe kuqakathekile ukuthi abalimi bangahlanyela amagwili abo bafake umquba.
“Sikhuthaza abalimi ukuthi befake umquba weCompound C basal fertilizer kusiya ngesilinganiso abayabe besazisiwe ngemva kokuhlolwa komhlabathi wabo.
“Kumele bafake iAmmonium Nitrate engaba yi-100kg kusiya ku 150kg kuhekitha nxa isilimo sesikhule saba yi-20cm,” kutsho uMnu Dube.
Uthe amagwili alezibungu ezinlutshwana njalo ukhuthaza abalimi ukuthi bawufafaze.
“Amagwili avame ukuhlaselwa yizibungu ezigoqela intwala, ama-cutworms kanye le red spidermite njalo sikhuthaza abalimi ukuthi bafafaze izilimo zabo besebenzisa imithi egoqela i-diazinon kanye le abamectin,” kuphetha uMnu Dube.




