Ama-kid boxes ayavikela amazinyane ekuhlatshweni yisihlabo

Msilisi Dube
INHLANGANISO ecubungula ngezokulima eyeMatopo Research ikhuthaza abalimi bembuzi ukuba basebenzise ama-kid boxes ukugcinela amazinyane njalo bawananzelele kakhulu ngalesi isikhathi somqando ukwenzela ukuba angahlatshwa yisihlabo.

Ukucubungula okwenziwa yinhlanganiso le kuveze ukuthi amazinyane angaba yisilinganiso se-60% ayafa engakafiki inyanga ezintathu ezelwe ngenxa yokuba abalimi bengawanakekeli.

Ekhuluma loMthunywa uNkosazana Thabile Nyoni onguResearch Officer uthe esikhathi esinengi abalimi bavame ukungabi lendaba lamazinyane abo okuyinto ecina idala ukuba afe.

“Nxa izinyane lisanda ukuzalwa kumele limunyiswe masinyane umthubi kunina ukuze lithole amasotsha omzimba azalivikela ekubanjweni yimikhuhlane. Amazinyane atshiywe ngonina umlimi kumele awamunyise kwezinye imbuzi kumbe njalo awasengele uchago,” kulandisa.

“Lonyaka kukhanya umqando uzabamkhulu kakhulu ngakho abalimi kumele bahle baqalise ukuthenga ama-kid boxes la. Ama-kid boxes ngokuyizibaya okuncane okukhudumalayo lapho umlimi angafaka khona amazinyane akhe. Okunye njalo abalimi balakho ukufaka utshani kumbe amalembu ezibayeni lezi njalo bazivale ukuze kungangeni umoya,” kulandisa uNkkz Nyoni

UNkszn Nyoni uqhubekele phambili wachaza ukuthi izinyane liyakhula lifike esikhathini sokuthi liuphusiswe.

“Nxa izinyane selisenelisa ukuphila ngokunye ukudla liyaphusiswa. Indlela zokuphusiswa zinengi, ziya ngokuthi umlimi yena vele ugcina njani izifuyo lezi. Izinyane livame ukuphusiswa nxa selilamalanga angu-90 kusiya ku-100 lizelwe. Lokhu kuyancedisa ukuthi unina aphumule alungele ukulandelwa eseqinile,” kutsho uNkszn Nyoni.

Uphethe ngokucebisa abalimi ukuthi bananzelele indawo ehlala amazinyane abo ngoba akumelanga aminyane endaweni encane ngoba lokhu kwenza imikhuhlane imemetheke lula njalo abalimi kumele baqaphele imkhuhlane efana lesihudo.

Related Posts

Is the Personal Benefit Rule about ‘Any Amendment’ or ‘An Amendment to a Term Limit Provision’?

An Intimate Reading of Subsections (1) and (7) of Section 328 of the Constitution of Zimbabwe (2013) By Nomuzikayise Ngwenya This piece is confined to one question, a question of…

Abangu-769 abakhubazekileyo baqeqetshwa kweze-ICT

Sukulwenkosi Dube-Matutu ABANTU abakhubazekileyo abangu-769 sebeqeqetshwe kuzifundo ze-Information and Communication Technology (ICT) ngenhloso yokubenza babe yingxenye yomhlaba osebenzisa ubuchwephetshe. Ukuqeqetshwa lokhu kuqhutshwa yiPostal and Telecommunications Regulatory Authority of Zimbabwe (POTRAZ)…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×