Amabhasi asuka eSouth Africa asekhwelile! . . . abakuleli sebebaleka eSouth Africa

 

Thupeyo Muleya

ABAMABHIZIMUSI amabhasi athwala abantu asuka eZimbabwe leSouth Africa sebekhweze imali yokugada leyokuthwala impahla kulandela ukwanda kwezizalwane zakuleli eseziphenduka.
Izizalwane lezi, kunye lezinye ezakwamanye amazwe e-Africa, sezibaleka njengoba kubikwa ukuba ilanga lokucina lokuba seSouth Africa ngoLwesibili mhlaka 30 Nhlangula.

EBeitbridge Border Post kulezinsuku abantu banengi abangenayo behamba ngamabhasi, imitshova lezimota ezivela eGauteng, KwaZulu-Natal leWestern Cape zifika nsuku zonke.
Iziphathamandla zomngcele zithe inengi lababuyayo yizizalwane zakuleli ezisuka endaweni ezehlukeneyo kulandela ukwanda kodlakela olubhekiswe kwabokufika.

Ngokwembiko kaHulumende, sekulabantu abangu-35 403 asebephenduke ekhaya ngokuzithandela, kuthi abanye abangu-4 735 basizwe nguHulumende ukuthi babuye.
Itikiti elisuka eCape Town loba eKwaZulu-Natal lisiya eHarare ebelibiza imali engaba yi-R1 800 selibiza R3 000.
Owesifazane obebuyela ekhaya labantwana bakhe ababili uthe amabhasi amanengi asebenza emgwaqweni weCape Town leKwaZulu-Natal asegcwele kuze kube mhlaka 5 Ntulikazi.

“Abantu bayesaba yikho wonke umuntu efuna ukuphenduka ekhaya. Abamabhizimusi amabhasi sebekhuphule imali kakhulu. Mina ngatshelwa ukuthi ngiphume endaweni engangihlala kuyo kungakapheli ihola elilodwa, ngingakatholi lomholo wami kaNhlangula. Ngangingelamali yokugada ngoba itikiti selikhwele lisuka ku-R1 800 laya ku-R3 000,” kutsho lumama.

Uthe abanye abaqhuba amabhasi sebebiza imali efika i-R4 000 yokuthwala impahla enjengamabhokisi amakhulu, imibheda, omaqandisa lezitofu.
Lokhu sekubangele ukuthi abanengi batshiye impahla zabo ngenxa yokuswela imali.
Omunye obuye ekhaya, ozibize ngokuthi nguMitchel kuphela, uthe ukwesaba sekudale ukuthi amabhasi asebenzise leli thuba ukukhuphula imali yokuhamba.

“Abantu abanengi babengakulindelanga lokhu okwenzakalayo.”
U-Ernest, laye ophenduke ekhaya, uthe ukhethe ukusebenzisa uhlelo lukaHulumende ngoba wayengeke enelise ukubhadala imali esibizwa ngamabhasi.
“Ngibuye lezinto ezimbalwa kuphela ngoba imali yokugada ibisibiza kakhulu. Abanikazi bezindlu sebesesaba ukwamukela imali yabantu bokufika, kuthi labanye batshelwa ukuthi bangayi emsebenzini ngenxa yokuhlolwa okwenziwa yiziphathamandla.”

EBeitbridge, uhlelo lokwamukela ababuyayo seluqinisiwe.
Umgcinisihlalo weDistrict Civil Protection Committee, uNkosazana Sikhangezile Mafu, uthe zonke ingatsha zikaHulumende zisebenza ndawonye ukuqinisekisa ukuthi ababuyayo bathola usizo olufaneleyo.

“Sesihlanganise zonke inhlangothi zikaHulumende ukuze umsebenzi uhambe kuhle,” kutsho uMafu.
Isiphetho…

Related Posts

Owesifazana uwa afe emahofisini e-Inter Africa

  Raymond Jaravaza KUBE lusizi olukhulu kulandela ukuba elinye inina liwele phansi lahle ledlula emhlabeni ngoLwesibili emini emahofisini enkampani yamabhasi e-Inter Africa, kumgwaqo ka-George Silundika Street loFourth Avenue enzikini yakoBulawayo.…

Usomabhizimusi odumileyo uMohammed Esat usengcwatshiwe

  Raymond Jaravaza USOMABHIZIMUSI odumileyo, owake waba ngukhansila koBulawayo u-Alderman uMohammed Hassen Esat, ungcwatshwe emathuneni e-Athlone ngoMvulo. Udlule emhlabeni ngeSonto eleminyaka engu-80 yokuzalwa. Imuli, abangane, osomabhizimusi, abakhokheli bomphakathi lezakhamizi zakoBulawayo…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×