Amanzi aletha intuthuko eNsiza

Sukulwenkosi Dube-Matutu

IZAKHAMIZI zeWanezi esigabeni seNsiza sezithole impilo engcono ngemva kokulungiswa kakuhle kwedamu leWanezi, osekuthuthukise ukutholakala kwamanzi ahlanzekileyo okusetshenziswa emakhaya, ekulimeni, ekufuyeni lakwezinye inhlelo zokuziphilisa.

Abantu abaphezulu kwe-400 emizini yeWanezi sebethola uncedo ngamanzi adonswa ngempompi. Amanzi aphinde ahanjiswe eShamba Primary School laseWanezi Mission High School, lapho okusekukhona njalo isivande sokuthelezela esingama-hectare ayisikhombisa.

IDamu leWanezi, elingagcina amanzi angama-megalitre angu-1 700, lilungiswe ngaphansi kohlelo lweClimate Adaptation Water and Energy Project (CAWEP), oluxhaswe nguHulumende we-United Kingdom lwaqhutshwa yinhlanganiso ye-United Nations Development Programme (UNDP) ngokubambisana loHulumende.

Ngaphambi kokulungiswa kwedamu, izakhamizi zazihlupheka ukuthola amanzi okunatha lawokunathisa izifuyo. Abesifazana lamantombazana bebechitha isikhathi eside bemi emithonjeni yamanzi eyayivame ukoma, kuthi abafuyi behamba amakhilomitha angaphezu kwamahlanu bedinga amanzi ezifuyo.

Umanjinela we-UNDP, uLouise Makurumure, esethula ngokwenziwe eWanezi, uthe umsebenzi wokulungisa idamu usuguqule impilo yezakhamizi lezikolo ezimbili.

“Ukulungiswa kwedamu leWanezi sekuthuthukise ukutholakala kwamanzi emphakathini laseShamba Primary School laseWanezi Mission High School. Sakhe iphayiphi elide elingamakhilomitha ayisikhombisa elizahambisa amanzi eShamba Primary School,” kutsho uMakurumure.

Uthe njalo kwakhiwe inhlelo ezimbili zamanzi emphakathini.
“Uhlelo lweTsetsi B luhambisa amanzi emizini engu-150, kuthi olweNyezi luncedise eminye engu-250. Kufakwe impompi ezingu-28 lapho izakhamizi ezikha khona amanzi. Lokhu sekwehlise ibanga abantu ababelihamba ukuyadinga amanzi laba ngaphansi kwamamitha angu-500,” kutsho uMakamure.

Ngaphandle kokuthuthukisa ukutholakala kwamanzi, ngaphansi kweCAWEP kuphinde kwakhiwa isivande sokuthelezela esingama-hectare angu-30 endaweni yeWanezi lebholoho phezu komfula uWanezi.

Idamu leWanezi, elakhiwa ngomnyaka ka-1952, lonakala kakhulu ngesikhathi seCyclone Dineo ngomnyaka ka-2016, okwatshiya izakhamizi zibhekane lodubo olukhulu lwamanzi.

Related Posts

Ubulala asebenza laye, alale lesidumbu amalanga amabili

  Danisa Masuku KUSEHLAKALO esitshwaqisa umzimba, kulendoda yeHope Fountain bucwadlana lakoBulawayo okubikwa yahlahlela enye esebenza layo yafa qede yalala insuku ezimbili lesidumbu. UButholezwe Ndlovu (31), owayesebenza emgodini eHope Fountain, waxabana…

Ingcitshi zichwayisisa ngokuwa kwendizamtshina kaChivayo

  YiNtatheli kaMthunywa SEKUTHUNYELWE iqembu lengcitshi lapho okwenzakale khona ingozi yendizamtshina eMarondera, eMashonaland East, ukuze kuchwayisiswe ngokufa kukasomabhizimusi uWicknell Chivayo, umkakhe uLucy Muteke labanye abantu abane. Abantu abayisithupha laba bafe…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×