Amanzi aletha intuthuko eNsiza

Sukulwenkosi Dube-Matutu

IZAKHAMIZI zeWanezi esigabeni seNsiza sezithole impilo engcono ngemva kokulungiswa kakuhle kwedamu leWanezi, osekuthuthukise ukutholakala kwamanzi ahlanzekileyo okusetshenziswa emakhaya, ekulimeni, ekufuyeni lakwezinye inhlelo zokuziphilisa.

Abantu abaphezulu kwe-400 emizini yeWanezi sebethola uncedo ngamanzi adonswa ngempompi. Amanzi aphinde ahanjiswe eShamba Primary School laseWanezi Mission High School, lapho okusekukhona njalo isivande sokuthelezela esingama-hectare ayisikhombisa.

IDamu leWanezi, elingagcina amanzi angama-megalitre angu-1 700, lilungiswe ngaphansi kohlelo lweClimate Adaptation Water and Energy Project (CAWEP), oluxhaswe nguHulumende we-United Kingdom lwaqhutshwa yinhlanganiso ye-United Nations Development Programme (UNDP) ngokubambisana loHulumende.

Ngaphambi kokulungiswa kwedamu, izakhamizi zazihlupheka ukuthola amanzi okunatha lawokunathisa izifuyo. Abesifazana lamantombazana bebechitha isikhathi eside bemi emithonjeni yamanzi eyayivame ukoma, kuthi abafuyi behamba amakhilomitha angaphezu kwamahlanu bedinga amanzi ezifuyo.

Umanjinela we-UNDP, uLouise Makurumure, esethula ngokwenziwe eWanezi, uthe umsebenzi wokulungisa idamu usuguqule impilo yezakhamizi lezikolo ezimbili.

“Ukulungiswa kwedamu leWanezi sekuthuthukise ukutholakala kwamanzi emphakathini laseShamba Primary School laseWanezi Mission High School. Sakhe iphayiphi elide elingamakhilomitha ayisikhombisa elizahambisa amanzi eShamba Primary School,” kutsho uMakurumure.

Uthe njalo kwakhiwe inhlelo ezimbili zamanzi emphakathini.
“Uhlelo lweTsetsi B luhambisa amanzi emizini engu-150, kuthi olweNyezi luncedise eminye engu-250. Kufakwe impompi ezingu-28 lapho izakhamizi ezikha khona amanzi. Lokhu sekwehlise ibanga abantu ababelihamba ukuyadinga amanzi laba ngaphansi kwamamitha angu-500,” kutsho uMakamure.

Ngaphandle kokuthuthukisa ukutholakala kwamanzi, ngaphansi kweCAWEP kuphinde kwakhiwa isivande sokuthelezela esingama-hectare angu-30 endaweni yeWanezi lebholoho phezu komfula uWanezi.

Idamu leWanezi, elakhiwa ngomnyaka ka-1952, lonakala kakhulu ngesikhathi seCyclone Dineo ngomnyaka ka-2016, okwatshiya izakhamizi zibhekane lodubo olukhulu lwamanzi.

Related Posts

Umkhuhlane we-flu ubamba abantu abangu-12 000 ngeviki

  Robin Muchetu UGATSHA lwezempilakahle lokondliwa kwabantwana kuHulumende lubika ukuba sekulabantu abafike i12 000 abatholakala belomkhuhlane we-flu ngeviki. UNobhala walolugatsha uDokotela Aspect Maunganidze uthe ukuhlolwa okwenziwa eNational Microbiology Reference Laboratory…

IBosso leChicken Inn zibanga iChibuku

Nkosilathi Sibanda IMIDLALO yeChibuku Super Cup iqala ngempelaviki ngemidlalo evuthayo, kodwa amehlo abalandeli bebhola likanobhutshuzayo koBulawayo azabe ekhangele kakhulu enkundleni yeBarbourfields, lapho iHighlanders ezahlangana khona leChicken Inn kusigaba sokuqala somncintiswano.…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *