Amabhizimusi asacathula yiwo abambe umkhonomi welizwe

Nkosilathi Sibanda

IBHANGA le-Reserve Bank of Zimbabwe (RBZ) selincome amabhizimusi asakhulayo kuleli, libika ukuthi yiwo akhulisa umnotho welizwe.

Lokhu kuvezwe ngu-Senior Principal Bank Examiner walelibhanga uMnumzana Simbarashe Mashonganyika, lapho esethula uhlelo lokusetshenziswa kwamabhanga ngamabhizimusi la.

UMnu Mashonganyika ubelengxoxo lamabhizimusi asakhula koBulawayo ngoLwesihlanu, ngeviki edluleyo. Wethule imininingwane ngobudlelwano obukhona phakathi kwamabhizimusi lamabhanga akuleli.

Uthe ibhanga leRBZ selikubonile ukukhuphuka kwemali ezikweledwa ngamabhizimusi abizwa ngokuthi ngama-Micro, Small and Medium Enterprises (MSMEs), kodwa likhala ngokuthi inengi lamabhizimusi la awekho emthethweni, okubuyisela muva imizamo yokuthuthukiswa komkhonomi welizwe.

The Reserve Bank of Zimbabwe (RBZ)

UMnu Mashonganyika uthe iRBZ iphezulu kokuqhuba uhlelo lwe-National Financial Inclusion Strategy II, olusekela ukukhuliswa kwamabhizimusi asakhulayo lokusetshenziswa kwamabhanga. Uhlelo lolu luqale ukusebenza ngo-2022, kukhangelelwe ukuthi luphethwe ngo-2026. UMnu Mashonganyika uthe nxa osomabhizimusi abancane bezuza kuhlelo lokufakwa kwemali emabhanga, kutsho okukhulu kumbono kaHulumende owe-Vision 2030.

Esethula inkulumo yakhe, uveze ukuthi kube lokuthuthuka kwezinga lokuthola usizo lwemali ngama-MSMEs kusukela ngoMbimbitho ka2024 kusiya kuMbimbitho ka2025. NgoMbimbitho womnyaka odluleyo kuphiwe izikwelede kumabhizimusi amancane angu-8 237. Isibalo lesi senyuke safinyelela ku-11 927 ngoMpalakazi odluleyo.

Lonyaka, kusiya fika kuMbimbitho, kube lamabhizimusi angu-6 702 athole uncedo lwemali emabhanga.
“Kumele sinanzelele ukuthi amabhizimusi asakhulayo la, esiwabiza ngokuthi ngama-Micro, Small and Medium Enterprises, ukuthi yiwo aletha ukukhula komkhonomi welizwe. Sikhuluma ngesilinganiso se-60 phesenti samabhizimusi la. Kodwa ke, inkinga ekhona yikuthi inengi lamabhizimusi la kawakho emthethweni, okubangela ukuthi angabalwa nxa sekuhlelwa i-monetary policy. Kukho konke, sithanda ukuthi siwatshayele ihlombe ngokuqhatsha abantu lokuphatheka ekuthuthukiseni umnotho welizwe,” kutsho uMnu Mashonganyika. Ibhanga leRBZ lihlose ukuthi lisekele umbono weVision 2030.

“Amabhizimusi asakhulayo aqakatheke kakhulu. Kumele amabhanga akhululeke ukusebenzelana lawo. Nxa sifuna ukuthi siphumelele, sifinyelele u-Vision 2030, kumele siphakamise amabhizimusi la,” nguMnu Mashonganyika.

Related Posts

Is the Personal Benefit Rule about ‘Any Amendment’ or ‘An Amendment to a Term Limit Provision’?

An Intimate Reading of Subsections (1) and (7) of Section 328 of the Constitution of Zimbabwe (2013) By Nomuzikayise Ngwenya This piece is confined to one question, a question of…

Abangu-769 abakhubazekileyo baqeqetshwa kweze-ICT

Sukulwenkosi Dube-Matutu ABANTU abakhubazekileyo abangu-769 sebeqeqetshwe kuzifundo ze-Information and Communication Technology (ICT) ngenhloso yokubenza babe yingxenye yomhlaba osebenzisa ubuchwephetshe. Ukuqeqetshwa lokhu kuqhutshwa yiPostal and Telecommunications Regulatory Authority of Zimbabwe (POTRAZ)…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×