Asekhona amathalakitha avela eBelarus

Nkosilathi Sibanda

UHULUMENDE wakuleli usegcwalise isithembiso sakhe sokuncedisa abalimi ukuthi bathole imitshina yokulimisa ukuze kukhutshulwe isivuno, ilizwe lenelise ukuba lokudla okunengi.

Lokhu kuza ngemva kokuba kwethulwe umbiko wokuthi abalimi sebengenelisa ukusebenzisa ibhanga le-People’s Own Savings Bank (POSB) ukuthenga amathalakitha atholwe nguHulumende, evela elizweni leBelarus.

Amathalakitha la atholwa lugatsha lwe-Lands, Agriculture, Fisheries, Water and Rural Development kuHulumende. Inhloso kuyikuphakamisa abalimi ngemitshina yokulima lokuvusa isivuno.

Uhlelo lolu luhlose ukwehlisa umthwalo wokuswelakala kwemali kubalimi lokubakhuthaza ukuthi bahlanyele imali yabo ekuthengeni imitshina bengakhathezeki, kulandela umbono kaMongameli welizwe, u-Emmerson Mnangagwa.

Ukutholakala lula kwemitshina le kuza kuba lusizo ikakhulu ngalesi isikhathi sokuvuna, kulandela ukuna kwezulu endaweni ezinengi elizweni. Kubalimi asebekhangelele ukuvuna, amathalakitha azasebenza ekuthwaleni isivuno lokunye okungabaluleka kusuka emasimini kusiya emkambo wokuthengisa.

Umaqhuzu webhanga lePOSB, uMnumzana Garainashe Changunda, utshele iphephandaba likazulu ngeviki edluleyo ukuthi ibhanga leli ngelinye elakhethwa nguHulumende ukuthi lithengisele abalimi bakuleli amathalakitha la.

 

“Silokuthaba ukubikela abalimi ukuthi sebengavakatshela ibhanga lethu, bathenge amathalakitha. Silenhlobo zamathalakitha avela eBelarus ezigoqela i81 Hp, 107 Hp, 130 Hp, le155 Hp. Lokhu kuyisitshengiselo sokuzimisela kwethu ekwakheni impilo ezingcono lokukhuthaza abalimi ngendlela ezingcono zokulima.

“Amathalakitha la alungiselwe ukuthi aphathise abalimi kumisebenzi yabo ehlukeneyo, ukuze kubelesiqiniseko sokuthi basebenzisa imitshina ezadala ukuthi basebenze ngcono,” kutsho uMnu Changunda.

Uthe ngokusebenzelana loHulumende, ibhanga lePOSB lizavula inhlelo zokubhadala ezilula ezibalisela ukubhadala okweminyaka emithathu kungela sibambiso esidingekayo kodwa imali le izala i- 7.5 phesenti ngomnyaka.

“Uhlelo lolu luveza ukuzimisela kwethu ekusekeleni ezokulima lokuphakamisa abalimi ngemitshina ukuze baphumelele. Ngokuphawula inhlelo zokubhadala ezilula, sihlose ukuthi kube labalimi abanengi abafinyelela amathalakitha la, okuzakhulisa ezokulima kuleli.

“Siyathaba ekuthini sesibambisane logatsha lwe-Lands, Agriculture, Fisheries, Water and Rural Development njengebhanga elizathengisa amathalakitha avela eBelarus.”

Kuminyaka edluleyo, uHulumende wenza isivumelwano saphezulu lelizwe leBelarus. Kusivumelwano lesi, iZimbabwe izaphathiswa ngamathalakitha leminye imitshina yokuhlanyela lokuvuna.
Unobhala wogatsha lwe-Lands, Agriculture, Fisheries, Water and Rural Development kuHulumende, uSikhwicamfundo Obert Jiri uthe imitshina le igxile ekuthuthukiseni ezokulima lempilakahle kazulu.

“Lokhu kuzakhangelisisa isivuno sengqoloyi elinywa ebusika, lezinye izilimo. Kuzehlisa inani lokusilela kwemitshina yokulima elizweni, kuphinde kuncedise ukuthi abalimi bavune ngesikhathi esiyiso,” kutsho uSikhwicamfundo uJiri.
Kubikwa amathalakitha la azathengwa ngabalimi abazimele bodwa, amabhizimusi, amakopa abalimi labalima ngokuthelezela.

Related Posts

I-ZIFA ikhala ngokwedlula emhlabeni kwabakhokheli beHighlanders

YiNtatheli kaMthunywa INHLANGANISO yenguqu yakuleli, iZimbabwe Football Association (ZIFA), isiyethule amazwi enduduzo kulandela ukwedlula emhlabeni kwabakhokheli beqembu leHighlanders abathi umgcinisihlalo uKenneth Mhlophe, umsekeli wakhe uFiso Siziba lomgcinisikhwama uNkani Khoza. Ukwedlula…

Iyezi elimnyama kuHighlanders

YiNtatheli kaMthunywa UMGCINISIHLALO weHighlanders uKenneth Mhlophe, umsekeli wakhe uFiso Siziba lomgcinisikhwama uNkani Khoza badlule emhlabeni kungozi yemota eyenzakale ngoLwesine ebusuku emgwaqweni weBulawayo-Harare. Kubikwa ukuthi abathathu laba bebevela eKariba ngemva komdlalo…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *