Bathwele nzima ngomkhawuzane eMat South

YiNtatheli kaMthunywa
NJENGENDLELA yokuvikela ukutshabalala kwezifuyo eMatabeleland South, abalimi beKezi baphakathi kokugebha izihlahlakazana ezibizwa ngokuthi ngumkhawuzane ukuze zingadliwa yizifuyo zabo.

Isihlahla somkhawuzane kubikwa siyingozi emangalisayo ezifuyweni ngakho kubalulekile ukuba abalimi bavikele izifuyo zabo ekudleni isihlahla lesi ngoba silakho ukuthanyela isibaya umlimi alahlekelwe yizifuyo zakhe.

Umlimisi walumango uMnumzana Tecious Mathibhini ubikele uMthunywa ukuba kulabalimi abambalwa abavela eSontala kunye leTshewondo asebefelwe yizifuyo zabo ngenxa yesihlahlakazana lesi ngakho sebebophe iqhinga lokuthi basigebhe egangeni ukuze singadliwa zinkomo.

“Sengithole imibiko yokuthi kulabalimi asebefelwe zinkomo zabo ngemva kokudla isihlahlakazana lesi. Kungakho abalimi laba babone kungcono ukuba basigebhe ukuze izifuyo zabo zingasidli.

“Isihlahla lesi besingakagcwali endaweni ezinengi ngakho abalimi laba babone kungcono ukuba basigebhe kusesemasinyane ukuze singagcwali indawo yonke,” kuchaza uMnu Mathibhini.

Omunye umlimi uMnumzana Talent Mabhena ovela eTshewondo ofelwe zinkomo zakhe ezimbili uthe ukugebha isihlahla lesi kuzavikela izifuyo zabo.

“Endaweni yakithi kulamapulazi amabili lapho okuyindawo yamadlelo ezifuyo zethu. Indawo le yiyo yodwa esisele ilamadlelo ezifuyo njalo yikho lapho okugcwele khona isihlahla somkhawuzane.

“Inkomo zingaqeda ukudla isihlahla lesi zingavele ziyenatha amanzi ziyafa ngoba kukhanya isihlahla lesi asihambelani lamanzi,” kutsho uMnu Mabhena

UMnu Mabhena uqhubekele phambili wathi bafisa ukuba badingelwe ucingo ukuze bagombolozele lapho okulesihlahla somkhawuzane khona.

“Sifisa ukuba ngabe siyathola ucingo sigombolozele lapho okulesihlahla lesi khona ukuze izifuyo zethu zingafinyeleli kuleyondawo,” kutsho uMnu Mabhena.

Related Posts

Is the Personal Benefit Rule about ‘Any Amendment’ or ‘An Amendment to a Term Limit Provision’?

An Intimate Reading of Subsections (1) and (7) of Section 328 of the Constitution of Zimbabwe (2013) By Nomuzikayise Ngwenya This piece is confined to one question, a question of…

Abangu-769 abakhubazekileyo baqeqetshwa kweze-ICT

Sukulwenkosi Dube-Matutu ABANTU abakhubazekileyo abangu-769 sebeqeqetshwe kuzifundo ze-Information and Communication Technology (ICT) ngenhloso yokubenza babe yingxenye yomhlaba osebenzisa ubuchwephetshe. Ukuqeqetshwa lokhu kuqhutshwa yiPostal and Telecommunications Regulatory Authority of Zimbabwe (POTRAZ)…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×