I-cross breeding kunkomo zochago iyavuma

Ethel Ncube

INHLANGANISO yeLivestock Production isixwayise abalimi abagcina inkomo zochago ukuthi benze i-cross breeding ukuze izifuyo zabo ziqine.

UMnumzana Cosmas Muzunde onguLivestock Officer esabelweni seMatabeleland North ukhuthaze abalimi abagcina inkomo zochago ukuthi benze i-breeding.

Uthe ukhuthaza abalimi ukuthi babe lochago olungenela uzulu wonke ukwenzela ukuthi singabi sikhipha imali sithenga uchago kwamanye amazwe bona belenkomo zochago. Uthe kulemihlobo eminengi etshiyeneyo yenkomo zochago.

“Silemihlobo etshiyeneyo yenkomo egoqela ama-Jersey, Holstein, Ayrshire, Guernsey, Red Dane, Simmental kanye lama-cross breeds. Ukuze umlimi athole inzuzo kubhizimisi yochago, umlimi kumele abone ukuthi inkomo zonke ziyazala ukuze zehlise,” kutsho uMnu Muzunde.

Uqhubekele phambili esithi nxa abalimi besenza i-breeding kumele behlole ukuthi inkomokazi zabo ziyazala.

“Sikhuthaza abalimi ukuthi bahlole inkomo zabo ukuthi ziyazala na, njalo bahlole lenkunzi abazayisebenzisa ngokunjalo,” kutsho uMnu Muzunde.

Uthe kukhona okuthile okulomthelela ekuzaleni kwenkomo. Kumele abalimi bakhangele okuthize okufana lempilakahle yenkomo, i-heat detection, isikhathi sokuzisebenzisa, uhlonzi lobudoda benkunzi,” kanye leminyaka.

“Kuqakathekile ukuthi umlimi abekwazi isikhathi esiqondileyo soku-breeder njalo umlimi engaphambanisa isikhathi kuyaphambanisa isimo zokuzala enkomeni zakhe.

“Uhlonzi lobudoda benkunzi lakho kungaba lomthelela ekuzaleni kwenkomo zomlimi kungakho-ke kuqakathekile ukuthi umlimi ahlole inkunzi esesibayeni sakhe.

“Iminyaka yenkomo layo ilomthelela omkhulu lapha ngoba akumelanga basebenzise inkomo esindala nxa befuna ukwenza i-breeding,” kuphetha uMnu Muzunde.

Related Posts

Ubotshwa elamathani amabili embanje

KUBOTSHWE indoda eleminyaka engu-58 ngemva kokuba itholakale ilembanje ezilesilinganiso esingaba ngamathani amabili kwenye itruck stop eseSoutherton, eHarare ngoLwesibili. UTapson Ndou ongumtshayeli wezimota ezinkulu ubotshwe kulandela ukuncwetshwa kwamapholisa indlebe abikelwe ukuba…

Bekusinwa kudedelwana kusuku lukaBulawayo

Nkosilathi Sibanda IDOLOBHO lakoBulawayo ngoMvulo beligcwele injabulo nanko inengi labantu liphume ngobunengi emigwaqweni ukuzonanza iBulawayo Day. Umkhosi lo ubuthakazelela iminyaka engu-132 yalelidolobho. Umkhosi uqale ngombukiso we-parade le-carnival emigwaqweni esenzikini yedolobho…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×
×