I-Keyhole gardening ilungele abalimi asebekhulile

NguMsilisi Dube
INHLANGANISO yeAgritex ikhuthaza abalimi abasebekhulile abe-horticulture ukuthi balungise izivande ezibizwa ngokuthi yi-Low Cost Household Nutritional Gardens kumbe i-keyhole garden ukwenzela ukuthi banqobe udubo lwendlala emaphandleni.

Esivandeni lesi kubikwa abalimi bayenelisa ukuhlanyela imibhida, ihanyanisi, imiqwente, ama-beetroot lokunye okutshiyeneyo okungenela imuli.

UMnumzana Thabani  Sibanda onguAgritex Officer eGweru uthe i-keyhole garden yisivande esenziwa embundwini owakhiwe ngamatshe lenhlabathi.  Umbumdu lo kumele ube mude ulingane leqolo lalowo owakhayo, ukwenzela ukuthi umlimi alime emile engadingi ukukhothama. Umhlobo wesivande lo ulakho ukuthi usetshenziswe ngabalimi asebekhulile abangasenelisiyo ukukhothama okwesikhathi eside.

“Isivande lesi silusizo kakhulu kubalimi asebekhulile asebehlutshwa ngamaqolo ngoba umlimi uyenelisa ukulima imhlobo etshiyeneyo yembhida.

“Okudingakalayo nxa kusakhiwa i-keyhole ngumhlabathi ovundileyo, amatshe amakhulu, umlotha wenkuni, utshani obomileyo, amahlamvu, izibi ezithanyelwe egumeni, ingcekeza esuka ezihlahleni lezigodo zokubiya. Ukuze wakhe isivande lesi kumele ube lamabhara angu-20 omquba, angu-20 omlotha lamanye njalo angu-20 awenhlabathi,” kuchaza uMnu Sibanda.

Ingcitshi le ichasise ukuthi ku-keyhole garden  kumele kugatshaniswe izigaba zenhlabathi, umquba, inhlabathi lomlotha, kuphindwe lokhu kuze kuyefika phezulu. Isigaba sokucina kumele sibe ngesenhlabathi lapho okuzahlanyelwa.

UMnu Sibanda uphethe ngokuchaza ukuthi isakhiwo se-keyhole garden siyagcina amanzi lomhlabathi uvundile njalo inhlabathi esetshenziswayo inika izilimo ukudla komquba okufaneleyo ukuze zikhule kuhle. Izilimo kumele zendlalelwe ngotshani obufakwa phezulu kwalapho okulinywe khona obuvikela inhlabathi kanye lomquba (mulch).

Related Posts

Is the Personal Benefit Rule about ‘Any Amendment’ or ‘An Amendment to a Term Limit Provision’?

An Intimate Reading of Subsections (1) and (7) of Section 328 of the Constitution of Zimbabwe (2013) By Nomuzikayise Ngwenya This piece is confined to one question, a question of…

Abangu-769 abakhubazekileyo baqeqetshwa kweze-ICT

Sukulwenkosi Dube-Matutu ABANTU abakhubazekileyo abangu-769 sebeqeqetshwe kuzifundo ze-Information and Communication Technology (ICT) ngenhloso yokubenza babe yingxenye yomhlaba osebenzisa ubuchwephetshe. Ukuqeqetshwa lokhu kuqhutshwa yiPostal and Telecommunications Regulatory Authority of Zimbabwe (POTRAZ)…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×