Khanyile Ndebele
INHLANGANISO yeAgritex isifundise abalimi ngendlela eqondileyo yokulima ihanyanisi eyenza umlimi abe lenzuzo ephezulu njengoba kuyisilimo esithwanda ngabanengi.
UNkosikazi Stella Rombe ongumlimisi uthe okwakuqala abalimi okufanele bekukhangele ngumhlabathi wabo.
Umlimi kumele aqale ngokuyahlolisa umhlabathi wakhe eMatopo Research Centre lapha abafika bemazise khona ifethalayiza angayisebenzisa kumhlabathi wakhe okuzamncedisa ukuthi isilimo sakhe sikhule kuhle.
“Umhlabathi ofunwa yisilimo sehanyanisi ngumhlabathi olezikhala owenza amanzi ehle lula ngoba umhlabathi owomileyo uyadabuka phezulu kwenze kube lesivuno esiphansi kungakho umhlabathi olitshebetshebe yiwo olungele isilimo sehanyanisi.
“Umlimi nxa ekhethe ukuhlanyela emhlabathini wesidaka kufanele awuthelele ngemva kwamalanga amabili kusiya kwamathathu abesehlanyela kuwo besekusithi nxa ehlanyela kowotshebetshebe kufanele awuthelele ekuseni abe sehlanyela emini,” kutsho uNkszn Rombe.
Uveze ukuthi phakathi laphakathi komfolo kufanele kube yi-30 centimetres kusiya ku-45cm besekusithi phakathi komfolo kwehlukaniswe nge-10cm sokusiya kuma-tubers akhe.
Uthe ihanyanisi ifuna izulu elingaba yi-200mm kusiya ku500mm, nxa lingenelanga umlimi angathelela njalo nge-drip irrigation.
“Umlimi kufanele athelele emalangeni angu-10 ngemva kokuthi sehlanyelile besekusithi athelele mihla ngemihla ngemva kwalokhu.
Okunye umlimi okumele akwazi yikuba ihanyanisi ifuna umkhathi ophakathi kwe-15.5°C usiya ku21 le-27°C,” nguNkszn Rombe lowo.
Uthe imikhuhlane evame ukuhlupha isilimo sehanyanisi yi-thrip virus umlimi angayivikela ngokusebenzisa i-copper oxychloride fungicide exotsha okuyizibungwana.
Uphethe ngokuthi ihanyanisi ithatha inyanga ezingaba zine kusiya kwezinhlanu ukuthi ivuthwe ibe lamajodo azwayo.
“Ngaphambi kokuba umlimi avune isilimo sakhe kumele aqede insuku ezingu-15 kusiya ku-20 engasitheleli nxa sokuyisikhathi sokuthi avune,” kuphetha uNkszn Rombe.




