Imikhuba lamasiko amaNdebele

Isikithi

Ugwalo lulotshwe nguJ Sibanda

Ludindwe yiCollege Press

Isihloko sesifundo sethu — Impahla yeNdebele.

Khumbula ukuthi ngaphansi kwalesi sihloko sesikhangele impahla zomuzi ezithile ezinjenge mvunulo yabafana, eyamantombazana, eyamadoda, sehla layo saze sakhangela eyabantu besifazana.

Siphethe sikhangela impahla yomuzi enjengembiza. Lamuhla siqala ngenqayi. Inqayi ziyimihlobo emibili, eyochago leyotshwala. Umehluko yikuthi eyochago ilomlomo obanzi ukuze owengula ulaza ekwenze kuhle ebona. Eyotshwala ilomlomo olingeneyo. Inqayi zehlukile kwezinye imbiza zomdaka ngoba ngemva kokukhangulwa ziyabalazwa ngesibhuda.

Indiwo: Indiwo zona ziyimihlobo emithathu: udiwo lwesitshebo luphekela imihlobo yonke yezitshebo. Udiwo lokutshebela nxa kudliwa. Udiwo lwamasi ngolokuphathela amasi kunye lokuvubela umcaba.

Indiwo zibanjwa ngendlela yembiza zonke. Izitsha: Ingcebethu zitshiyana ngobukhulu langemisebenzi yazo. Encinyane ngeyokusibekela ikanti enkudlwana ngeyokucupha ingabe ukuphathela impuphu. Ukuthungwa kwengcebethu kuqala ngokuthanjiswa kwemizi elingeneyo. Ingathamba iyacazwa ibisibotshwa ifindo. Ifindo lelo lihlatshwa ngosungulo besekuhlonywa ilala esikhaleni sosungulo.

Kuqhutshekwa kuthungwa, kubhodiswa kuhlonyelelwa ngomadodlwana kumbe umsingizana, ukuze umqolo uphume ulokhu ulingana. Ukulingana komqolo kwenza ingcebethu ibukeke. Nxa umniniyo efisa ukuthi ichayeke, uyithunga alalise usungulo, ikanti nxa eyibuyisa uyalumisa usungulo. Ingcebethu yenziwa ibenhle ngokubalazwa ngomphendulo womnyi.

Umhelo  yingcebethu eyinqayi okunathelwa kuyo utshwala. Umhelo uthungwa ngemizi ingabe umnyankomo kumbe ilala. Uthungwa uhlangane uthi silikici. Emveni kokuthungwa, uthelwa umhiqo ukuze uvaleke izikhala ezingahle zivuzise utshwala. Mdabuko wawo, umhelo uhlaliswa ethaleni (ingalane eba sendlini).

Inhlungulo yingcethu enkudlwana kuleyemphuphu. Kuthiwa yinhlungulo nje ngoba ngeyokuhlungula amabele. Ohlungulayo uyibamba angathi uyayiyakaza. Ngokwenza njalo, amabele ayakhetheka ehlukane lamakhoba. Ithungwa ngendlela yengcebethu zonke.

Isitsha sikhulu kulenhlungulo njalo sona ngesokuvunela kumbe ukwelela. Mdabuko waso sithungwa ngebunda (ingxoza yomklampunzi) ingabe ilala kumbe imizi. Indlela yokuthungwa kwaso ayitshiyananga leyengcebethu.

Isixaxa yisitsha esikhulu okwedlulisa ilawulo. Isixaxa ngesokuvunela lokuphozisela umhiqo. Sithungwa njengengcebethu zonke. Umqunqu yisitsha sokugcinela imvunulo yamabhetshu. Kusamele kukhonjwe ukubana imisinsi ayifakwa emquqwini kodwa igoqelwa ngecansi.

Umqunqu uthungwa ngendlela yezitsha zonke. Usuka phansi ubanzi, ukhule ulokhu uncitshiswa, uze uphethe usulomlomo olingeneyo.

Isithebe sona ngesokucholela. Sendlalwa phambi kwelitshe lokucholela ukuze semukele impuphu. Isithebe selukwa ngemizi lentambo. Sithelwa silingane lomlomo welitshe lokucholela. Ukweluka kwaso akutshiyananga lokuphethwa kwecansi. Kwelukelwa eduzeduze ukuze impuphu ingavuzi.

Sizaqala lapha ngeviki ezayo.

 

Related Posts

I-ZIFA ikhala ngokwedlula emhlabeni kwabakhokheli beHighlanders

YiNtatheli kaMthunywa INHLANGANISO yenguqu yakuleli, iZimbabwe Football Association (ZIFA), isiyethule amazwi enduduzo kulandela ukwedlula emhlabeni kwabakhokheli beqembu leHighlanders abathi umgcinisihlalo uKenneth Mhlophe, umsekeli wakhe uFiso Siziba lomgcinisikhwama uNkani Khoza. Ukwedlula…

Iyezi elimnyama kuHighlanders

YiNtatheli kaMthunywa UMGCINISIHLALO weHighlanders uKenneth Mhlophe, umsekeli wakhe uFiso Siziba lomgcinisikhwama uNkani Khoza badlule emhlabeni kungozi yemota eyenzakale ngoLwesine ebusuku emgwaqweni weBulawayo-Harare. Kubikwa ukuthi abathathu laba bebevela eKariba ngemva komdlalo…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *