Imikhuba lamasiko amaNdebele

Siqhubeka ngempahla yeNdebele

Ugwalo lulotshwe nguJ Sibanda

Ludindwe yiCollege Press

Lamhla siqala ngokukhuluma ngophini. Uphini ngolokubonda, ukugoqoza kumbe ukuphakulula ukudla. Uphini lubazwa ngombazankezo kumbe uxakuxaku. Lubazwa lube yiluthi olulesibhebhedu esibazwe ngobunono.

Ugwaqo ngolokugoqoza inhlama nxa kuphekwa utshwala. Kuboniswa isikwebu selala, siqunywe nxa zombili qede sicentwe ameva. Ngemva kwalokho sibeyisilinganiso esilungele imbiza yotshwala.

Isigcabha ngesokuhlala abantu besifazana. Kwande ukuthi isigcabha sibe yisigogo sembuzi kumbe esethole. Isigogo esifunelwa ukuba yisigcabha silungiswa ngabafana beqeda ukuhlinza. Bayasichaya ebaleni besebesibethela ngezikhonkwane ukuze some siqondile. Nxa sesomile sisikwa inkwapha, imilenze lemikhono ukuze sibukeke njalo silungele ukuhlalwa.

Icansi lona ngelokwendlala phansi nxa kuhlalwa kumbe kulalwa. Icansi lelukwa ngemizi, ibhuma kumbe inqonqodwana (inqodi encinyane) langentambo yetshabela. Nxa kuzakwelukwa icansi, imizi (ingabe yini okuzakwelukwa ngayo) iyathanjiswa ngamanzi umzimba wonke anduba ithelwe (iqaliswe ukwelukwa). Isizatho sokuyithambisa yikwenzela ukuthi ibebuthakathaka. Ekuthelweni kwecansi imizi yelukwa iphambane kusenzelwa ukuthi lilingane inhlangothi zombili. Nxa kuselukwa intambo yangaphansi iphambana leyangaphezulu ukuze kudonseke kuqine.

Imizi idojwa ngamunye kuselukwa ngalolohlobo. Indlela zokweluka: Amabanga — yikweluka okutshiyelane isibanga esincinyane. Umdabulo — yikweluka okutshiya umkhandlo omkhulu phakathi kwamabanga. Umqhayo —yikweluka ngemidabulo yodwa. Icansi liphethwa ngokwelukelwa eduze kwebanga elicinileyo anduba kuqunywe imizi esemaphethelweni.

Ingubo/Ibhogwe: Yingubo yesigogo sembuzi ikakhulu intondolo. Nxa kusenziwa ibhogwe isigogo sembuzi singenelwa ngekhuhlo sihazwe okuzwayo sze siphele amajwabu. Ngemva kokukhuhlwa sigcotshwa ngomchapho (ubuchopho benkomo obuvundisiweyo) ukuze sithambe sibe buthakathaka. Nxa sesithambile kutshona kuyibutshukutshuku ilanga lonke. Sitshukwa size sivuthwe. Lapho-ke siyabe sesilungele ukwembathwa.

Igukuta — le yingubo yesigogo senkomo. Ukwenziwa kwegukuta kunxuselwa ilima lamadoda. Zigogo ezitshukwayo zisetshenzelwa edale ngoba yiyo indawo yokukwejisela abantu besilisa. Mandulo komsebenzi zendlalelwa utshwani okuthiwa ngumxhopho ukuze zingaqothuki uboya.

Sibuya sikhungulwe kuleyondawo ngokubethelwa izikhonkwane. Isigogo sinye ngasinye sithelelwa ngamadoda athile. Aphala ngezancele uthole ephangelana kuluthuli. Zikhala ziqaqambe inkwelo kuphangelwana impalo.

Omunye lomunye uyabe eziselela impalo ngoba ziyisitshebo esimangalisayo. Ukuphalwa kwesigogo lokhu kulinyathelo lokuqala. Ngemva kwensukwana kunxuswa ilima lokutshukwa kwaso. Isigogo sinye ngasinye sithanjiswa ngomchapho. Nxa kusweleke umchapho sithelwa insipho ezimanzi. Singathamba singenelwa ngekhuhlo, sikhuhlwe size sisale sesikhanyela uboya. Ngemva kwekhuhlo sitshukwa ngezandla size sivuthwe. Igukuta yingubo ekhudumalayo. Olalo umqando uwuzwela kwabanye. Ngeviki ezayo sizaqala ngexaba.

 

Related Posts

I-ZIFA ikhala ngokwedlula emhlabeni kwabakhokheli beHighlanders

YiNtatheli kaMthunywa INHLANGANISO yenguqu yakuleli, iZimbabwe Football Association (ZIFA), isiyethule amazwi enduduzo kulandela ukwedlula emhlabeni kwabakhokheli beqembu leHighlanders abathi umgcinisihlalo uKenneth Mhlophe, umsekeli wakhe uFiso Siziba lomgcinisikhwama uNkani Khoza. Ukwedlula…

Iyezi elimnyama kuHighlanders

YiNtatheli kaMthunywa UMGCINISIHLALO weHighlanders uKenneth Mhlophe, umsekeli wakhe uFiso Siziba lomgcinisikhwama uNkani Khoza badlule emhlabeni kungozi yemota eyenzakale ngoLwesine ebusuku emgwaqweni weBulawayo-Harare. Kubikwa ukuthi abathathu laba bebevela eKariba ngemva komdlalo…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

×