Imikhuba lamasiko amaNdebele

Ugwalo lulotshwe nguJ Sibanda
Ludindwe yiCollege Press

Siqhubeka sifunda ngempahla yomuzi weNdebele. Ngeviki edlulileyo siphethe sikhuluma ngesigxingi leqhaga. Sizaqala lamuhla sifunda ngokwehluka kwesigxingi lalo iqhaga lelo. Ekuqaleni kokuxoxa ngalokhu sizwe ukuba isigxingi leqhaga yinto yinye.

Nxa kuphathele utshwala kubizwa kuthiwe liqhaga, kanti nxa kuphathela amanzi kuthiwa yisigxingi. Ngakho-ke umahluko osekubizeni ukhomba ukuthi kuphathelani. Isigxingi kukhiwa ngaso amanzi. Ziyathwalwa ekhanda njengoba abantu bathwala imigqomo yamanzi.. Abadala bakha ngezinkulu kanti abantwana bakha ngezincane ezibalingeneyo.

Eminye imihlobo yezigxingi: (a) Isigxingi sephehla (umfuma) Ngesokugcinela amagcobo olaza okuthiwa liphehla. (b) Isigxingi senyanga (Igona) Ngesokugcinela imilingo yenyanga. Isigxingi setswayi. Yisigxingi esifanana lesenyanga.

Umsebenzi waso ngowokuphathela itswayi. Emlonyeni sivalwa ngesiqu.
Imganu: Umganu (wesihlahla) ngumganu wesigodo okudlelwa kuwo. Omkhulu wakhona ngowesitshwala, kanti omncane wakhona ngowesitshebo. Umganu wesihlahla ubazwa ngomganu, umgomangoma kumbe umgqogqogqo.

Obazayo ubaza ngesancele langengweba. Isigodo sigujwa size sibe yingubhe elolongekileyo.
Ngaphandle kokuba ngumganu wokudlela abanye ngomkhuba wosendo lwabo bacupha ngawo amabele omthethelo.

Umgwembe (umhubelo) Ngumganu wokudlela inyama. Nxa ubazwa wenziwa ube mude ubusudalelwa izibambo. Uvume ukuthi ube mkhudlwana kulomganu wesitshwala. Sizwa kuthiwa umgwembe wamabutho endulo wawubazwa ubemkhulu okungangokuba kwakudingakala amadoda amabili ukuwuphakamisa.

Umkolo ngowokudlela izinja. Umkolo ubazwa ngomvimila, umganu kumbe umngomangoma. Isigodo somkolo siyaphatshulwa besesigujwa kulandelwa ubude baso.

Amaphini: Uphehlo ngolokuhlanganisa lokubucuza izigaqa ekudleni okuphekwayo. Uphehlo lwenziwa ngomqwayi womklampunzi. Uyalolongwa ubusuncukuthwa ehlangothini oluzakuba ngolokuphehla. Izikhala zencukuthu zenziwa ziphikisane. Ezikhalweni lezo kuhlonywa izigojwana ezibambayo. Olunye uphehlo ngelomvalasangwana ingatsha zalo zimise uphehlo. Ngakho-ke ziyaqunywaqunywa kusale kuluphehlo lwemvelo.

Uphini ngolokubona, ukugoqoza kumbe ukuphakulula ukudla. Uphini lubazwa ngombazankezo kumbe uxakuxaku. Lubazwa lube yiluthi olulesibhebhedu esibazwe ngobunono. Ugwaqo ngolokugoqoza inhlama nxa kuphekwa utshwala. Kuboniswa isikhwebu selala, siqunywe nxa zombili qede sicentwe ameva. Ngemva kwalokho, sibazwa sibe yisilinganiso esilungele imbiza yotshwala.

Izigcabha. Isigcabha ngesokuhlala abantu besifazana. Kwande ukuthi isigcabha sibe yisigogo sembuzi kumbe esethole. Isigogo esifunelwa yisigcabha silungiswa ngabafana beqeda ukuhlinza. Bayasichaya ebaleni besesibethela ngezikhonkwane ukuze some siqondile. Nxa sesomile sincwelwa (sisikwa) inkwapha, imilenze lemikhono ukuze sibukeke njalo silungele ukuhlalwa.

Related Posts

Akulalwa ngeCardinal X25 koBulawayo

  Nkosilathi Sibanda “Angilayo imbali” Le yiyo ingoma ezabe ihlatshelwa ngesikhathi iqembu lomculo elilodumo kulezinsuku elivela eSouth Africa, iCardinal X25, lithokozisa abalandeli balo ngoLwesihlanu, kwenye ihotela koBulawayo. ICardinal X25 itshintshana…

Ikhefu elitsha iMunhumutapa Day

  Nkosilathi Sibanda UHULUMENDE usebike ukuba umhlaka 15 Mpandula usezakuba likhefu elisemthethweni elizweni njalo lizabizwa ngokuthi yiMunhumutapa Day, kuqalisa lonyaka. Ilanga leli lihambelana lokuzalwa kukaMongameli Emmerson Mnangagwa, njalo uHulumende uthe…

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *